Millega seletada Ühispanga ligi saja-miljonilist kahjumit?

2000. aasta oli raske ja väga huvitav. See oli restruktureerimise aasta, mil me saime sügisel 100protsendiliselt SEB grupi liikmeks. Panga usaldusväärsus tõusis. Suur kahjum tekkis varasemate aastate halbade laenude provisjoneerimise tõttu. Peamised põhjused on suured laenuprovisjonid, finantsinvesteeringute allahindamine, 20 kontori sulgemine ja äride likvideerimine Lätis, Leedus ja Moskvas. Panga tegevuskasum enne provisjone ulatus 281 miljoni kroonini. Jooksvat tööd teeme seega hästi.

Kulude kokkuhoiu agressiivne poliitika on läbi, nüüd tuleb lihtsalt kulusid kontrolli all hoida. Tulude poole peal on probleemiks finantstulude vähesus, need moodustavad grupi tuludest 12%. Hansapangaga on siin vahe neljakordne ja pole selge, miks oleme oluliselt halvemad kui Hansapank.

Ühispanga grupi selle aasta eesmärk on kasum 265 miljonit krooni, kapitali tootlikkuse sihiks on 13% ning kulude-tulude vahekorraks 63%. Enne provisjone peaks kasum olema üle 400 miljoni krooni.

Ühispanga kasumid on kogu aeg olnud hüpoteetilised. Ühispank on ka varem teatanud jooksvatest kasumitest, ent aasta on lõppenud ikka kehvalt. Pank on vaja saneerida, ja kiiresti.

Minu nõuanne Ühispanga omanikule on esimese sammuna ette võtta esimese juhi väljavahetamine. Organisatsiooni edukus sõltub inimestest, nende töökusest, motiveeritusest ja kohusetundest.

Pole siiski minu kommenteerida, kas Ühispanga juht Ain Hanschmidt tuleks välja vahetada, las panga omanikud teevad oma otsuse ise.

Tundub, et muu hulgas on Ühispanga poolt ka PR natuke korrast ära. Tegelikult on nad umbes aastajagu aega tagasi öelnud, et nüüd on kõik halvad asjad maha kantud, bilanss on puhas ning kohe-kohe oleme kasumis.

Selles mõttes on mõneti imelik, et nii suures ulatuses provisjoneerimine on jätkunud ning jätkub edasi ? ka sellel aastal plaanivad nad provisjone üle 100 miljoni krooni. Ei ole nagu kõige ausamat poliitikat aetud avalikkuse ja aktsionäride suhtes.

Praegu ei ole aga Ühispank enam börsiettevõte, mistõttu on seda raske kommenteerida.

Mis edasi juhtuma hakkab, on uute omanike rida, ning see sõltub ilmselt sellest, mida praegune juhtkond omanikele varem on lubanud. Ei tahaks aga uskuda, et Skandinaviska Enskilda Banken ei teadnud, mis seisus Ühispank tegelikult oli. Nad siiski kontrollisid panka selle ülevõtmisel üsna põhjalikult.

Kui aga midagi on hiljem välja ujunud, siis on tõesti midagi väga valesti.