Eesti-sisene konverentsiturism kasvatab populaarsust

Mercuri International konsultandi Priit Puparti sõnul on üheks peamiseks konverentsiturismi populaarsuse põhjuseks keskkond, mis loob sobiva õhkkonna.

Samas peab üritus kulgema kavakohaselt ning edastama informatsiooni piiratud aja jooksul osalejateni. ?Kohavahetus on oluline, sest keskkond dikteerib riietuse ja käitumise. Osalejad muutuvad avatumaks ning põhjamaa inimesele omane barjäär annab kergemini järele. Omavaheline suhtlemine sõltub vähem kellegi positsioonist, on vahetum ja toimub osaleja-osalejaga tasandil. Ka suudavad inimesed pühenduda ainult tööle ega tunne kiusatust konverentsist eralduda ja vahepeal oma asju ajamas käia. Viimase saavutamiseks toimuvadki perioodilised konverentsid pealinnast eemal, Pärnus ja Tartus. Tallinnas, kuhu on koondunud peamised rahahaldajad, viiakse neid läbi suhteliselt vähem,? arutleb ta.

Eelmisel suvel korraldas Mercuri International müügikonverentsi endises Käsmu pioneerilaagris. ?Kohavalik oli jah mõnevõrra ekstreemne, aga enamik osalejaid jäid siiski rahule. Eestis on eraldatud, kauni loodusliku koha leidmine, kus saaks näiteks 200 inimest majutada, toitlustada ja leida sobiv tööruum, üsna raske. Roosta puhkeküla on üks vähestest,? tõdeb Pupart.

Invicta turundus - ja müügijuhi Leena Politanovi arvates on hea konverentsi korraldamise eelduseks ühiskonnas laia kõlapinda omava, aga samas konkreetse teema leidmine. ?Tähtis on muuta teema atraktiivseks ja kindlustada nii motiveeritud kuulajaskond, kellel on konverentsi osas ühised ootused. Oluline on ka teadvustada, kas tahetakse tulemina saada teoreetilisi lähenemisi või käsitlevad esinejad teemat oma mätta otsast nähtuna. Esinejad peavad olema professionaalsed ja ettekanded hästi struktureeritud, samuti on konverentsi ajal hädavajalik piisav vaba aeg, et inimesed saaksid vabamalt suhelda. Samas ei saa isegi kõige ladusama korraldusega ja efekti peale minekuga sisulisi puudusi varjata,? kirjeldab ta. Konverentsi hind peab Politanovi sõnul olema piiri peal, mitte selline, mis huvilisi eemale peletab. Hind peab ürituses sisalduvaid väärtusi peegeldama.

Pupart nimetab konverentsi õnnestumise peamise faktorina lektorite esinemisoskust, mis moodustab statistika kohaselt kuulajate rahulolust koguni üle 50%. Sisulise poole pealt soovitab ta enamasti 45 minutit kestvas ettekandes keskenduda 2?3 olulise punkti esitamisele. ?Väga palju detailset materjali sisaldav ettekanne on sageli võimalik asendada teadusliku artikliga,? lisab Pupart.

AS Hansapanga koolitusjuhi Rita Viitmanni sõnul investeeris firma personali arendamisse ja koolitamisse eelmisel aastal 18 miljonit krooni, millest 10, 5 miljonit krooni moodustasid sisseostetavad kursused, seminarid ja konverentsid ning 7,5 miljonit krooni sisekoolitused.

1955 töötajaga Hansapank koolitab pangatöötajaid peamiselt firma oma koolituskeskuses kombineerides auditoorseid kursusi, e-koolitust (intranetil põhinev kaugõppe süsteem) ja traditsioonilist kaugõpet. Mujal Eestis toimub 26% Hansapanga koolitusest.

Kreenholmi Valduse AS personalidirektori Kadri Rattaseppa sõnul toimub suurem osa töötajate koolitustest ettevõttes. ?Kuna meie töötajaskond on valdavalt venekeelne, tellime tavaliselt koolitusfirmalt konkreetse teemaga paketi ettevõttesse kohale. Osa müügikoolitusi oleme korraldanud Narva-Jõesuu sanatooriumides, kus osalejad saavad hiljem mõnusalt õhtut veeta,? lisab ta. Töötajaid on Kreenholmis kokku 4800 ja terve kollektiivi koolitamine käib ettevõttel üle jõu. ?Kõige enam koolitust on saanud meie tippjuhid. Eelmisel aastal asusime koolitama ka enda keskastme juhte, meistreid ja töölisi. Meil on head suhted kutseõppekeskustega,? räägib Rattasepp firma koolituspoliitikast.

Kreenholmi töötajate koolituskulud ulatuvad personalidirektori sõnul miljoni kroonini aastas.

Autor: Ethel Kiilmaa