Uue ravikindlustuse seaduse jõustumisel kaob vallandatud töötajal motiiv haigestuda, sest haigekassa ei maksa talle pärast töösuhte lõppemist enam haigusraha, kirjutab Postimees.
Probleem töötaja haigestumisest vahetult enne töölepingu lõppemise tähtaega kerkis eriti teravalt seoses Tallinna Botaanikaaia juhi Jüri Oti vallandamislooga.
Haigekassa juhatuse esinaine Maris Jesse märgib eelnõu seletuskirjas, et paljudel juhtudel on haiguslehele mineku eesmärk töölepingu lõppemise tähtpäeva edasilükkamine ja haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitise saamine.
Kuna ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärgiks on haigestumisest tingitud kahju hüvitamine töötamise eest, siis ei pea seda maksma pärast töötamise lõpetamist, kui töötaja nagunii enam palka ei saa.
?Kuna töölepingu lõppemisel oleks kindlustatud isik kaotanud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, siis lõpeb haigekassa kohustus maksta ajutise töövõimetuse hüvitist päeval, mil tööleping oleks lõppenud, kui kindlustatud isik ei oleks haigestunud,? selgitas Jesse.
Küll aga saab haigestunud inimene haigekassa kulul vajalikku ravi kuni tervenemiseni.
Peale haigushüvitise maksmise lõpetamist töösuhte lõpetamisel piirab eelnõu ka haiguse hüvitamise kestust. Maksimaalselt hüvitab haigekassa 250 päeva ehk peaaegu 36 nädalat aasta 52 nädalast.
Haigushüvitiste maksmise tingimuste karmistamisega loodab haigekassa tänavuses eelarves kokku hoida 66 miljonit krooni.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.