Enne kohtu vastavat otsust pole keegi võlgnik

Lepinguvaidluse hagides tuleks eristada kaht liiki vaidlusi.

Esiteks, kui lepinguosaliste kujutlused kohustustest ja lepinguga fikseeritud tekkinud kohustistest on erinevad. Siis on tegu määratlusvaidlusega selle üle, kust läheb kohustiste ja õiguste piir ning kuidas see on lepingus kirjeldatud.

Enne kohtuotsust on kohatu nimetada üht poolt ?võlgnikuks?. See väljend on otseselt halvustav. Süütuse presumptsiooni järgi on iga inimene süütu ega pea seda tõendama seni, kuni pole tõendatud vastupidist. Seetõttu pole alust enne kohtuotsust kleepida isikule halvustavat ?võlgniku? silti (ja inimene ei pea tõestama, et ta pole võlgnik).

Teine vaidlusliik on olukord, kus lepingukohustised on selgelt ühemõttelised ja eriarvamused puuduvad. Küll aga üks pool teatud tingimuse saabudes või tähtaja möödudes ei soovi või pole suuteline oma kohustisi täitma. Siis on alust esitada hagi võla väljamõistmiseks. Kui võlg on rahaline, tekib võlg sageli raha puudumise tõttu. Võla kättesaamiseks kasutatakse riiklikke sunnivahendeid kohtu ja täituri näol.

Kas lepingu tekst nägi ette ka niisuguse olukorra saabumist ja oli fikseeritud tagatis, see sõltub konkreetsest lepingust. Kehtiv seadus ei määratle, et võla katteks saab konfiskeerida lepinguosalise mingit muud vara. Või hoopis kellegi teise vara.

On mõistetav, et parema ootel sõlmitakse leping sageli oma võimete piiril, aga ka üle oma võimete. Kui asjad ei laabu, tekivad raskused kohustiste täitmisel. Kui kohustisi ei täideta, siis tekivadki võlad. Paraku ei saa tihti ka dramaatiliseks kujunevaid võlavaidlusi lahendada võlaseaduse (VÕS) vastuvõtmisega. Võla tekkele eelneb alati kohutiste teke. Pole mõtet detailiseerida kohustisõiguse võlaosa, kui kohustise mõiste ja sellega seonduv on üldsõnaline.

Mitte alati ei saa kohtulahendite ettearvamatust põhjendada tänini hästi töötava müüdiga seaduste puudumisest. Levitatakse arusaama, et mida rohkem seadusi kokku kuhjata, se-da parem. Ja täpsem. Unustatakse aga, et kui neid omavahel hästi ei harmoniseerita, tekib kasu (lihtsus ja selgus) asemel hoopis segadus ja koguni kaos.

Olukorras, kus puudub kohustisseadus, kohustise ja vastutuse tekke täpne sõnaselge formuleering, võib VÕSi vastuvõtmisel kergesti tekkida olukord, kus ?võlgnikuks? tituleerimisel võib osutuda määravaks kohtuniku hetkemeeleolu (kuna kohustise mõiste VÕSis on üldsõnaline, tõlgendab kohtunik seda, kuidas tahab).

Nii võivad võlgnikeks saada täiesti süütud isikud. Suured sulid, kes on võimelised kohtunikus n-ö õiget hetkemeeleolu esile kutsuma, elavad rahumeeli edasi. Või äkki on juba praegugi nii?

?Võla? mõiste senist tähendust seadustes ja inimkujutluses pole lihtne muuta. See mõiste on süsteemselt välja kujunenud. Mõiste ?võlg? uues, võlaõiguslaste tähenduses on aga süsteemiväline.

07.02.01 Võlg tähendab täitmata jäänud kohustust

02.02.01 Võlaõigus, Mereste ja meieisapalve

11.01.01 Paul Varulist, seadustest ja terminitest

10.01.01 Professor Varuli hiilgav kaitsekõne ei veena

05.01.01 Võlaõigusseadus, võlgnik ja võlausaldaja

04.01.01 Võlaõigusseadus, võlgnik ja võlausaldaja

19.12.00 Seadus peab olema kõigile arusaadav

04.12.01 Iga suhe pole lepingusuhe

16.11.01 Võlgu jäämise põhjused on erinevad