Välisraha sissevool aitab kohalikke ettevõtjaid

Välisinvestorite seas Tartu ülikooli ja välisinvesteeringute agentuuri poolt läbiviidud uuringust selgus, et investorite tegevuse peamiseks takistuseks on tööjõupuudus ja bürokraatia.

Äripäeva hinnangul peab valitsus nende probleemide lahendamiseks koostama konkreetse tegevuskava.

Osa lugejaid väidab meile vastu, et välisinvestoreid ei ole siia üldsegi nii palju vaja. Nad ostavad odavalt kohalikud ettevõtted kokku ja kontroll Eesti majanduse üle läheb välismaalastele. Hoopis olulisem on soodustada ja toetada kohalikke ettevõtjaid.

Selliste väidetega ei saa nõustuda. Välisinvestorite poolt välja toodud probleemide lahendamisest saavad kasu ka kohalikud ettevõtjad. Samuti tähendab välisinvesteeringute kasv Eesti väikefirmadele turu laienemist. Uuringust selgus, et siin tegutsevatest välisettevõtjatest 60% soovib rajada Eestisse oma allhankijate võrgu. See tähendab uusi tellimusi ja lisakroone just väikefirmadele.

Välisinvestorite hinnangul on Eesti investeerimiskliima muutunud negatiivseks tootmiskulude ja tööjõu osas. Tõsiseks probleemiks on tööjõu kvaliteet. Enne Vene finantskriisi tulid Eestisse valdavalt investorid, kes olid huvitatud turu laiendamisest ja üritasid Eesti kaudu tungida Balti ning Vene turule. Nüüd investeeritakse Eestisse valdavalt eesmärgiga tõsta tootmise efektiivsust. Investeeringud on suunatud tööjõumahuka tehnoloogia asendamiseks kapitalimahuka tehnoloogiaga. See tähendab aga kõrgemaid nõudmisi tööjõule.

Eesti peab tegema jõupingutusi, et tõsta tööjõu kvaliteeti, mis omakorda tõstab tööjõu hinda ja toob siia välisinvestoreid, kes on huvitatud Eestis suurema lisandväärtusega lõpptoodete tootmisest.

Uuringu tulemusi kommenteerinud Tartu ülikooli professori Urmas Varblase hinnangul puudub Eestis praegu kaasaegne riiklik täiendõppe- ja kutseharidussüsteem.

Toimetus näeb probleemi lahendusena erakapitali kaasamist kutseharidussüsteemi. Kõige paremad uute spetsialistide koolitajad on ettevõtjad või konkreetne tööstusharu, sest neil on kõige parem ülevaade tööjõuturul toimuvatest muutustest. Ettevõtetes on olemas ka kaasaegne tehnoloogia. Riik kulutab kutseharidussüsteemile raha, koolitab töötajaid, aga kuna koolidel puudub raha kaasaegsete seadmete hankimiseks, siis tuleb äsja diplomi saanud spetsialiste hakata ettevõtetes uuesti ümber õpetama.

Teine investoreid häiriv probleem on asjaajamise keerukus. Bürokraatia vähendamine peab toimuma haldusreformi kaudu. Tuleb üritada vähem jooksutada ettevõtjaid eri ametkondade vahel ja loobuda toitlustusasutuste kvalifitseerimiseks koostatud kaubandustegevuse seadusest ning teiste mõttetute regulatsioonide kehtestamisest.

Välisinvestorid olid rahul meie maksupoliitikaga, võimalusega omandada maad, tõkete puudumisega dividendide väljaveol, pangandussüsteemi ja hea infrastruktuuriga. Neid positiivseid omadusi peab Eesti hakkama rohkem väljapool reklaamima.