- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,29%6 262,52
- DOW 30−0,51%44 424
- Nasdaq −0,04%20 621,39
- FTSE 100−0,45%8 935,16
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,16
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,29%6 262,52
- DOW 30−0,51%44 424
- Nasdaq −0,04%20 621,39
- FTSE 100−0,45%8 935,16
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vastuolud seadustes on lubamatud
Kui pikk on tee otsustusest hakata ehitama ehitise valmimiseni? Spetsialistide hinnangul on kõige lühem aeg 9 kuud, keskmine umbes 1,5 aastat. Kas muudatused seadustes võimaldavad seda aega ja investeerimisotsuste tegemist lühendada või ei?
On teada, et praegu kehtib ?Planeerimis- ja ehitusseadus? (PES). Seaduse nimi ütleb, et ühes seaduses on nii planeeringute kui ka ehituse osa. Pikka aega vaieldi selle üle, kas lahutada need kaks osa ja kehtestada nad eraldi seadustena. Vaidluse alus oli asjaolu, et planeerimine ja ehitusküsimused jäid erinevate ministeeriumide haldusalasse. See aga ei tähenda, et need kaks seadust ? ehitusseadus ja planeerimisseadus ? ei peaks sündima ja arenema koostöös.
Enne riigikogu suvepuhkust läks ehitusseadus riigikogusse. Kui vaadata planeerimisseaduse eelnõu projekti, siis keskkonnaministeeriumi koduleheküljel oli eelnõu valitsusse esitamise hetkel üleval 27. veebruari versioon. Majandusministeeriumis valminud ehitusseaduse eelnõu on aga sama aja jooksul läbi teinud rea täiesti põhimõttelisi muudatusi.
Vaadates planeerimisseaduse eesmärki ja reguleerimisala, siis korraldab seadus riigi, kohalike omavalitsuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel ning riiklikult tähtsate ehitiste kavandamisel ja ehitamisel. Samuti reguleerib eelnõu § 2 planeerimise ja ehitamise põhimõtted. § 2 lg 2 reguleerib: uute hoonete ja olemasolevatele hoonetele ? välja arvatud olemasolevad pereelamu, suvila ja aiamaja ?, nende maapealsest kubatuurist üle 33 suuruste juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks linnades ja alevites ning külade ja alevike olemasolevatel ja kavandatavatel kompaktse hoonestusega aladel on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel (detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud).
Planeerimisseaduse eelnõu projekti § 9 lg 10 kohaselt: detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel toimub ehitiste projekteerimine kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseadusega sätestatud korras.
Samas võtame ehitusseaduse eelnõu §16 lg 1, kus sätestatakse: detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel on ehitusprojekti, v.a ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti ja kuni 20m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering.
Kas on üheselt arusaadav, milliste ehitiste puhul on detailplaneering kohustuslik?
Need, kes soovivad investeerida ehitamisse, peavad enne täpselt teadma, millised võimalused ja tingimused mõjutavad nende otsustusi või takistavad otsuste elluviimist. Samuti on tähtis, millise aja see võtab, palju maksab jne.
Investeering kinnisasja on terviklik protsess, mis hõlmab toimingud alates maa-ala valikust kuni valmis ehitise kasutusele võtmiseni. See peab olema sätestatud seadustes täpselt. Erinevate seaduste vahel peab olema konkreetne ja selge seos, ei tohi olla vasturääkivusi ega vastuolusid, et protsess oleks üheselt mõistetav kõigile asjast huvitatud isikutele.
Leian, et puudused kahe seaduse omavahelises haakumises tuleb kõrvaldada, jätta kõrvale üksikute ametnike isiklikud ambitsioonid. Mitte iga seaduse vastu ei tunta nii suurt avalikku huvi.
Tuleb tõdeda, et ehitusseadus vastupidiselt planeerimisseadusele on leidnud väga mitmekülgset vastukaja ja ka arutelu. Selle töö käigus on juba tehtud ning tehakse veel muudatusi esialgu eelnõu projektis sätestatud põhimõtetes.
Autor: Helje Johansoo
Enimloetud
2
6
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele