Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohalikud investorid tõstsid Telekomi 15

    Kahe päevaga on Telekomi aktsia hind ostusoovide tõttu kerkinud 8 krooni võrra, kasvatades omanike vara enam kui miljardi krooni võrra.
    Olümpiavõitja Jaan Talts kinnitas, et ostis reedel juba olemasolevatele Eesti Telekomi 12 000 aktsiale juurde 3000 aktsiat, tehingu maht oli veidi üle 180 000 krooni.
    ?Ostsin aktsiad 60kroonise aktsiahinna ringis, täpselt ei mäleta, natuke oli hind kõrgem,? ütles ta.
    ?Minu loogika on lihtne ? kui nende inimeste jutu kohaselt, kellel on natuke rohkem informatsiooni, on ettevõtte fundamentaalsed näitajad head, siis peab langus muutuma,? ütles Talts.
    Varem on Talts ostnud Telekomi aktsiaid umbes 80kroonise aktsiahinnaga, lisaks ostis ta augustis aktsiaid 56kroonise hinnaga.
    Praegu on Taltsile kuuluvate Eesti Telekomi aktsiate turuhind veidi üle 1,5 miljoni krooni.
    Endine rahandusminister Mart Opmann ei ole viimastel päevadel Telekomi aktsiaid juurde ostnud, kuid olemasolevate aktsiate väärtus on kasvanud 756 000 kroonile. Ostuhetkel oli aktsiate väärtus 577 000 krooni, seega on Opmann 179 000 krooniga plussis.
    Analüütikud on varem prognoosinud, et madalamal hinnatasemel aktsiaid soetanud asuvad neid nüüd kasumi väljavõtmiseks müüma.
    Opmann kinnitas, et lähiajal ei kavatse ta Eesti Telekomi aktsiaid hoolimata kiirelt kerkinud hinnast müüa.
    ?Täna (reedel ? toim.) esimest korda kell 12 läksin vaatama hinda, olin positiivselt üllatunud, aga ma olen siiani seisukohal, et ma pole Telekomi aktsiaid ostnud lühiajaliselt,? sõnas ta.
    Opmanni sõnul ei jaga ta mõne analüütiku arvamust, et Eesti Telekomi aktsia võiks maksta ka 115 krooni. ?Samas, ega ma seal palju alla lasta ka ei taha,? ütles Opmann, kes enda sõnul peab reaalseks hinnaks umbes 100 krooni aktsia kohta.
    Analüütikute sõnul võib Telekomi aktsia hind soodsa keskkonna ehk siis tehnoloogiasektori üldise tugevuse püsimise korral praegusest tasemest ka veidi ülespoole liikuda, kuid edasiseks suuremaks hinnahüppeks oleks tarvis kindlaid fakte selle kohta, et Sonera oma osaluse Telekomis lähiajal Teliale müüb.
    ?65 krooni tase on juba nii kõva, et sellest ülespoole liikumiseks on tarvis kindlaid fakte,? ütles Hansabank Marketsi investeerimistoodete kauplemise osakonna juhataja Mattias Mustonen.
    Investeerimispanga Suprema juhatuse liige Sten Sumberg ütles, et aktsia hind võiks kuni Sonera ja Telia tehinguni ning ka pärast seda jääda 70 krooni tasemele.
    Kuigi ühe suuromaniku teke oleks pikemas perspektiivis Telekomile arengu seisukohalt positiive, ei tohiks see lühiajaliselt aktsia hinda oluliselt mõjutada, lausus Sumberg.
    Aktsia hinna tõusuks oleks põhjust siis, kui Telia ostaks ka Eesti riigi osaluse, millega börsireglemendi kohaselt kaasneks väikeaktsionäridele ostupakkumise tegemise kohustus.
    Ühispanga strateeg Aivo Kangus ei oota väikeaktsionäridele kiiret pakkumise tegemist. Tema sõnul ei ole Sonera nii suures rahahädas, et peaks oma osaluse kiirustades Teliale müüma. Kangus ütles, et müüja peaks ära ootama, kuidas laheneb näiteks EMT olulise turujõuga ettevõtteks kuulutamine.
    Kangus märkis, et Baltimaade osaluste müügist võiks Sonera saada 600 miljonit eurot (9,4 triljonit krooni), mis ettevõtte võlakoorma vähendamiseks oleks suureks abiks. Rabistamine võib seda summat aga paarikümne protsendi võrra vähendada, lausus ta.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Coop Pank napsas LHV-lt tippjuhi
Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juhina asus tööle Moonika Maaring, kes töötas varem LHVs.
Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juhina asus tööle Moonika Maaring, kes töötas varem LHVs.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.