• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarvedefitsiit ei tapa

    Veel 1930.aastatel võeti riigieelarvet kui riigi tegevuse eest maksmise kohta. Tänapäeval loevad valitsused maksustamise ja kulutuste poliitikat ehk eelarvepoliitikat ja rahamassi kontrolli võtmeküsimusteks. Nende kaudu suunatakse erasektori majanduslikku aktiivsust, teisisõnu öeldes teostatakse majanduspoliitikat.
    Ent kas ka Eesti teostab läbi riigieelarve aktiivset majanduspoliitikat? Julgen öelda, et ei. Takistuseks on kujunenud monetaristliku ideoloogia ülemvõim.
    Arenenud maades pole riigi aktiivset majanduspoliitikat välistav monetarism eriti populaarne, meil Eestis aga on ta kuulutatud peaaegu ainuvõimalikuks. Sellest lähtuvalt on meil kinnistunud mõnedki rahapoliitilised seisukohad, mida peetakse ainuõigeiks. Näiteks väide, et kui on järgitud rangeid rahapoliitilisi meetmeid panevad turujõud ise kogu majanduse paika. Ranged rahapoliitilised meetmed tähendavat defitsiidita eelarvet ja olematut välisvõlga. Need meetmed suruvat inflatsiooni alla ning tagavat kiire majanduskasvu ja kõik olevatki õnnelikud. Ent kas ikka on? Kas meid rahuldavadki madalad palgad ning kõrge tööpuudus? Kas meid rahuldab see, et hea haridus ja endaga toimetulek on ainult jõukate privileeg?
    Eesti valitsusel ei saa muuta laenuintresse ega lisaraha juurde trükkida, kuidagi pole võimalik ka vahetuskurssidega mängida. Ainuke võimalus majandusprotsesse mõjutada ongi riigieelarve. Jah, defitsiidis eelarve tekitab kaks probleemi. Kuid lähemal vaatlemisel polegi need võib-olla probleemid, vaid on ressurssi ümberjaotamine. Üks ajaline, teine rikastelt vaesematele.
    Esiteks lükkab defitsiidis eelarve maksukoormust tulevikku, sest üldjuhul, kui puuduvad säästud, saab defitsiiti finantseerida välislaenude abil. Julgen siin korrata majandusinimestele tuntud tõde, et tänane dollar on homsest kallim. Just täna on meil odavam investeerida haridussüsteemi ja infrastruktuuri ning luua eeldused Euroopa Liidu eelarvevahendite vastuvõtuks.
    Olles juba Euroopa Liidus, on meile aastateks kindlustatud küllaltki suur Euroopa poolne finantstugi. See lihtsustab välisvõla tagasimaksmist oluliselt. On ka õiglane, et homme tänaste investeeringute vilju nautivad inimesed maksavad selle ise kinni.
    Teiseks suurendab läbi riigieelarve ringlusse paisatav raha inflatsiooni. Inflatsiooni puhul toimub ümberjagamine neilt, kellel on tekkinud säästud, nende kasuks, kellel seda pole. Meie töötajate palkasid arenenud riikide töötajate palkadega võrreldes, näeme tohutut vahet. Ometi pole meie töötajate tootlikkus nii palju madalam. Tulevikku vaatav Eesti riik ei tohi panustada odavale tööjõule. Ümberjagamine käivitub läbi palkade tõusu, sest just inflatsioon tähendab olulist survet palkade tõusuks.
    Viimane aspekt, millest tahaks rääkida, on konkreetselt järgmise aasta eelarve. Pärast 11.septembri terrorirünnakuid ning sõja algust 7.oktoobril oleks riigil õigem teha nägu, nagu poleks maailmas midagi toimunud. Kui suurendame läbi riigieelarve poolse raha pakkumise erasektori tarbimist, aitame leevendada välismõjudest tekkivat võimalikku tagasilööki.
    Kui see tagasilöök tuleb selline, et ei vii eelarve laekumisi alla plaanitu. on kõik korras ja eelarve polegi defitsiidis. Kui eelarve langeb alalaekumiste tõttu defitsiiti, toetatakse kodumaist majandust läbi eelarvekulutuste. Nii aidatakse raske aeg üle elada, et tulevastel parematel aegadel taas raha kõrvale panna.
    Puudujäägiga eelarves pole midagi kohutavat. Mõistlikult ohjatav ning kontrolli all hoitav defitsiiti on kogu majandusele tervendav. Tegemist on justkui ussimürgiga: õigel ajal õiges koguses päästab see inimelu, kontrolli alt valla pääsedes aga tapab. Eesti üldsus peaks julgema loobuda monetarismist ja me ei kaota midagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Läti börsil saab tänasest märkida uut finantsettevõtet
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.