Oma vaba raha tuleb panna aktsiatesse

Sellise suhtumise peasüüdlane on Tallinna börsi kokkuvarisemine 1997. aastal. Rida prominentseid uljaspäid, kes oma eluasemelaenu mitmekordse võimendusega toona börsile viisid lakuvad oma haavu tänase päevani.

Konservatiivne vaade oma rahakotile on küll kaunis ja eeltoodut vaadates ka õige, ent tulevikku silmas pidades siiski rumal filosoofia, millega me lõikame endalt ära võimaluse, mida arenev majandus pakub.

Kõigele vaatamata julgen arvata, et aktsiate või fondiosakute soetamine on ka täna õige samm. Ajalugu on näidanud, et aja möödudes on teie vara kordades suurem, kui sukasäärde kogudes. Kahtluste kummutamiseks võiksime endale kinnitada, et viimase poole sajandi jooksul pole olnud ühtegi turumajanduse tingimuses tegutsevat riiki, kus väikeaktsionäride vara poleks kümneid kordi kasvanud ning seda vaatamata arvukatele krahhidele ja tagasilöökidele.

Pole mingit põhjust arvata, et see poleks nii ka edaspidi.

Aktsiatesse investeerimine on enamikule meist ainuke võimalus saada osa edukate ettevõtete omanikutulust. Kui me usume mõnesse tugevasse ettevõttesse või majandussektoritesse, siis miks mitte realiseerida see usk tulevastesse dividendidesse ja aktsia hinna tõusu.

Tegelikult on meil juba täna väikeaktsionäridele kõik tingimused loodud.

Esiteks on Tallinna väärtpaberibörsist pärast Helsingi börsi omanikuks tulekut saanud hea mainega usaldusväärne ettevõtte, mis on muutnud kauplemiskeskkonna läbipaistvaks ja kellel on piisavalt selgroogu, et väikeaktsionäre resoluutselt kaitsta.

Teiseks on Rain Lõhmus ja tema ettevõtte LHV muutnud kõigile kättesaadavaks iga vähegi tuntud aktsia mistahes maailma riigis.