Oma vaba raha tuleb panna aktsiatesse

Artikkel

- Uudised
- 18. oktoober 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oma vaba raha tuleb panna aktsiatesse
Hea lugeja, ilmselt on sul pangas säästud ja äkki oled sõlminud isegi deposiidilepingu. Pank laenab sinu raha kümne ja enama protsendiga edasi ning teenib kopsaka kasumi. Mina panga väikeaktsionärina rõõmustan. Aitähh!
Äripäeva toimetus vaatab täna-homme toimuvat börsimessi Rahakompass kui stardipauku laialdasele investeerimiskampaaniale. Soovime, et meie lugejate raha, mis on täna inflatsiooni pureda, liiguks sealt aktsiaturgudele ja teeks meie lugejad jõukaks.
Täna on investeerimine ebapopulaarne. Korralik eestlane eelistab hoida oma sääste nullilähedase intressiga pangakontol. Aktsiaomanikku vaadatakse kui ülirikast suurärimeest, kelleni lihtsureliku võimalused ei küüni. Ja kui mõni meie seast ostabki endale paari tuhande krooni eest Hansapanga või Telekomi aktsiaid, siis vaatavad sõbrad-tuttavad teda kui kasiinolaua taga oma vara sirgeks löövat kahtlast tegelast.
Sellise suhtumise peasüüdlane on Tallinna börsi kokkuvarisemine 1997. aastal. Rida prominentseid uljaspäid, kes oma eluasemelaenu mitmekordse võimendusega toona börsile viisid lakuvad oma haavu tänase päevani.
Konservatiivne vaade oma rahakotile on küll kaunis ja eeltoodut vaadates ka õige, ent tulevikku silmas pidades siiski rumal filosoofia, millega me lõikame endalt ära võimaluse, mida arenev majandus pakub.
Kõigele vaatamata julgen arvata, et aktsiate või fondiosakute soetamine on ka täna õige samm. Ajalugu on näidanud, et aja möödudes on teie vara kordades suurem, kui sukasäärde kogudes. Kahtluste kummutamiseks võiksime endale kinnitada, et viimase poole sajandi jooksul pole olnud ühtegi turumajanduse tingimuses tegutsevat riiki, kus väikeaktsionäride vara poleks kümneid kordi kasvanud ning seda vaatamata arvukatele krahhidele ja tagasilöökidele.
Pole mingit põhjust arvata, et see poleks nii ka edaspidi.
Aktsiatesse investeerimine on enamikule meist ainuke võimalus saada osa edukate ettevõtete omanikutulust. Kui me usume mõnesse tugevasse ettevõttesse või majandussektoritesse, siis miks mitte realiseerida see usk tulevastesse dividendidesse ja aktsia hinna tõusu.
Tegelikult on meil juba täna väikeaktsionäridele kõik tingimused loodud.
Esiteks on Tallinna väärtpaberibörsist pärast Helsingi börsi omanikuks tulekut saanud hea mainega usaldusväärne ettevõtte, mis on muutnud kauplemiskeskkonna läbipaistvaks ja kellel on piisavalt selgroogu, et väikeaktsionäre resoluutselt kaitsta.
Teiseks on Rain Lõhmus ja tema ettevõtte LHV muutnud kõigile kättesaadavaks iga vähegi tuntud aktsia mistahes maailma riigis.
Kolmandaks on nii Hansapank kui ka Ühispank viimase aasta jooksul loonud mugavad internetikeskkonnad just väikeinvestorite huvisid silmas pidades.
Neljandaks vähenevad hoogsalt väärtpaberitehingutega kaasaskäivad teenused ja muud kulud, mis on teinud atraktiivseks aktsiate soetamise ka väga väikeste summade eest.
Äripäeva toimetus usub, et väikeaktsionäride arv lähiaastal mitmekordistab. Seda silmas pidades oleme alustanud ajalehe veergudel ja ka veebileheküljel ulatuslikku kampaaniat, mille eesmärgiks on innustada meie lugejaid investeerima.
Me loeme oma missiooni täidetuks, kui väikeinvestorite arv tõuseb praeguselt tagasihoidlikult paarilt tuhandelt vähemalt kümnekordseks. Usume, et selline muutus leiab aset juba lähemate aastate jooksul.
Kui teid aga minu jutt ei veennud, siis peate tulema täna-homme Rahvusraamatukogusse börsimessile Rahakompass ja esitama Äripäeva boksis oma vastuargumendid.
Hetkel kuum