Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaktsineerimine on kasulik äri

    ?Meil on väike ettevõte, kus iga töötaja arvel, seetõttu peame vaktsineerimist oluliseks,? ütleb Riigi Viljasalve osakonnajuhataja Kaupo Kontkar. Tegu on ühega paljudest ettevõtetest, kus medõde igal sügisel kohal käib ja ühega vähestest, kes vaktsineerimise oma töötajate eest kinni maksab. Tööpäevade võitmise kõrval näeb Kontkar kasu selleski, et selline vastutulek tõstab inimeste motivatsiooni ja kasvatab lojaalsust tööandja suhtes.
    Magdaleena polikliiniku juhataja Ene Halling ütleb, et vaktsineerimise kasu on kollektiivis kohe märgata. Tal on näide omast käest võtta. Sellest ajast, kui Magdaleena haiglas ja polikliinikus muudeti gripivastane vaktsineerimine neile, kes patsientidega vahetult kokku puutuvad, kohustuslikuks ja ülejäänutele soovituslikuks, on haigestumisi palju vähem, kinnitab ta. See omakorda tähendab, et pole vaja otsida asendajaid ja maksta ületunde. Raviasutuse oma töötajad saavad kaitsesüsti tasuta.
    Tervisekaitseinspektsiooni pressinõuniku Agnes Jürgensi sõnul soovivad töötajaid oma kulul vaktsineerida igasuguste haiguste, seal hulga ka gripi, vastu rahvusvahelised firmad, eriti aga need, kus mõne Skandinaavia riigi osalus, sest Põhjamaades on see kombeks. ?Nad on välja arvutanud, et töötaja päevi kestev puudumine läheb kallimaks kui ühekordne vaktsioon,? räägib ta.
    Magdaleena haigla on tänavu vaktsineerinud gripi vastu umbes 1200 inimest ja see tegevus on praegu kõrgpunktis. Lähedal asuvad asutused on tellinud õe ka kohale. Kui polikliinikus maksab üks süst 95 krooni, siis töökohal tuleb selle eest välja käia 15 krooni rohkem, sest mugavus maksab. Magdaleena vaktsineerimise hind on Tallinna madalamaid. Hallingu sõnul oleneb hind sellest, kuidas vaktsiini maaletoojaga kaubale saab ja raviasutus selle pealt eriti palju ei teeni.
    Äripäeva käsutuses olevate andmete kohaselt saavad kõige odavamalt ennast gripi vastu vaktsineerida lasta riigikogu kantselei töötajad ja ka riigikogu liikmed. Seal on ametiühing välja kaubelnud odavama vaktsiini ja süsti teeb kohaliku ravipunkti õde. Majandustalituse juhataja Mait Nahkuri hinnangul vähendab kaitsesüstimine haiguste levikut riigikogus, kus inimeste põhiline töövorm on aktiivne suhtlemine. Kui palju on kaitsesüsti saanud 53 inimese hulgas parlamendiliikmeid, ei osanud ametnik öelda.
    Kõige rohkem, 130 krooni, tuleb inimestel enda gripi vastu kindlustamiseks välja käia Tallinnas Kivilinna perearstikeskuses, Kopli lastepolikliinikus, Linnamõisa perearstikeskuses, ASis Südalinna Arstid, Pirita Perearstikeskuses ja Merimetsa haiglas. Pirita perearstikeskuse arst Aili Tabri ütles, et selle raviasutuse vaktsineerimise hind on kujundatud lähtuvalt Merimetsa haigla omast. Tänavu on seal süsti lasknud teha 73 inimest. Kohal on käidud ka kolmes asutuses, kus lisaraha pole küsitud. ?Kui asjaga põhjalikult tegeleda, tasub kaitsesüstimine ennast raviasutusele kindlasti ära,? leiab Tabri.
    Eestisse toob gripivaktsiini sisse neli firmat. Neist suurima, umbes 50 protsendi suurust turuosa omava Smith Cline Beechami üks juhte Janis Kasesalu ütleb, et see äri on tulus mitmes mõttes. Kõigepealt võidavad need, kes seda endale sisse süstida lasevad, teisalt teenivad kasumit maaletoojad ja raviasutused. Vaktsiini väljamüügi hind kõigub Kasesalu sõnul üsna suures ulatuses: 25?30 protsenti. ?Hind ja kvaliteet on otseses sõltuvuses,? kinnitab ta. Kallimatel vaktsiinidel on maaletooja väitel kaitsvat komponenti rohkem sees ja need on ka paremini puhastatud.
    Kuna gripivaktsiin on retseptiravim, siis inimene tavaliselt ei tea, mida talle sisse süstitakse. ?Aga tal on alati õigus seda küsida,? lohutab Kasesalu, kelle sõnul on maaletoojad meedikuid harinud, nii et need peavad oskama öelda, millise vaktsiiniga parasjagu tegu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
LHV aktsia tõus aitas Balti ja Tallinna indeksid kindlalt plussi
Balti börsiindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,39% ja Nasdaq Tallinna indeks 1,54% LHV aktsia enam kui viieprotsendise ralli tõukel.
Balti börsiindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,39% ja Nasdaq Tallinna indeks 1,54% LHV aktsia enam kui viieprotsendise ralli tõukel.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Comodule koondab ärid ühe katuse alla ja saab uue tegevjuhi Kristjan Maruste jätkab emafirma juhina
Eesti tehnoloogiaettevõte Comodule muudab ettevõtte struktuuri ja loob grupi, mis koondab enda alla kolm ettevõtet. Senine Comodule'i juht Kristjan Maruste asub juhtima emaettevõtet, Comodule'i ette astub teine asutaja Teet Praks.
Eesti tehnoloogiaettevõte Comodule muudab ettevõtte struktuuri ja loob grupi, mis koondab enda alla kolm ettevõtet. Senine Comodule'i juht Kristjan Maruste asub juhtima emaettevõtet, Comodule'i ette astub teine asutaja Teet Praks.
Karis NATO tippkohtumisest: Eesti julgeolek muutus veel tugevamaks
President Alar Karis ütles täna Madridis alanud NATO tippkohtumise kohta, et Eesti julgeolek on muutunud tänu tehtud otsustele veel tugevamaks.
President Alar Karis ütles täna Madridis alanud NATO tippkohtumise kohta, et Eesti julgeolek on muutunud tänu tehtud otsustele veel tugevamaks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.