Kui esimest ?Rahakompassi? mullu võis pidada n-ö käeharjutuseks, siis teist kodumaist investeerimismessi tuleb nii varasema kogemuse kui ühiskondliku tarbimise/säästmise alternatiivse situatsiooni arengu seisukohalt hinnata märksa nõudlikumalt.

Üksnes selleteemalise messi korraldamisel on palju plusse: laialdasema tähelepanu tõmbamine investeerimisele, mitmetahulise asjakohase teabe saamise võimalus asjatundjatelt, kontaktide loomise võimalus ala professionaalidega jne.

Äsjane mess väärib lisaks igati positiivset hinnet ka temaatiliselt hetkekohase sihituse (TVB ja HEX eesolev kauplemissüsteemide ühendamine, pensionireform, euro tulek) ja sisulise kvaliteedi poolest. Eraldi väärivad äramärkimist läbimõeldud ja kavakindel reklaam ning bukletina kujundatud hästi lahtikirjutatud kutse.

Väga õigesti oli messiprogrammi võetud mitu näitlikku ja seetõttu mitte ainult algajatele investoritele atraktiivset esitlust: maakleriralli, aktsiagalopp, telesaate ?Kui mul oleks miljon krooni? lindistus. Eriti tahaks esile tõsta laupäevast maaklerirallit kutseliste maaklerite osavõtul. Sellist elavat börsikauplemise imitatsiooni ei mäleta ka Soome investeerimismessilt ?Sijoitusinvest?, millel olen viibinud 6-7 korda.

Kahtlemata tekitab edaspidi messi vastu huvi ka mitmesuguse olulise teabe esmakordne andmine seal, nt Tallinna börsi kavandatud üleminek HEXi kauplemissüsteemile 28. jaanuarist 2002, et börs tahab aastaga saada juurde viis avalikku ettevõtet jms.

Ettekannete ja esitluste vormi valik ning temaatika olid laialdased, alates investeerimise alustamise põhiküsimustest Rahakoolis kuni diskussioonini sellest, mis saab maailma majandusest pärast Ameerika tragöödiat. Väga õige, et messi külastamine oli n-ö väärtpaberitesse investeerimise käimavedamise faasis tasuta, samas on ebaloogiline, et just investeerimise põhitõdede kuulamise eest Rahakoolis tuli maksta, kuigi sellega seoses võib ju pooltõsiselt väita, et investeerimise üheks aspektiks on õppida raha väärtust hindama.

Kui aga suures plaanis hinnata, kas mess oli orienteeritud alles investeerida kavatsevatele inimestele või juba mõningate kogemustega väikeinvestorile, jäi mulje suunitlusest rohkem viimastele, kuigi esimesi on kindlasti rohkem. Preemiaküsimustik oli aga jõukohane juba üsnagi sügavate teadmistega investorile.

Korraliku ülevaate sai küll kõigi aktsiaseltside kohustuslikust registreerimisest, ent mitte aktsiate põhitüüpidest, aktsiate ja võlakirjade erinevusest. Need investeerimisaabitsa igihaljad teemad korduvad messilt messile kõikjal, sest alati leidub esmahuvilisi. Põhjalikumat selgitust oodanuks ka börsiinfo lugemisest, väikeinvestorite huvide kaitsest, väärtpaberituru seaduse uuendustest, majandusteavitamisest üldse. Kahjuks ei registreeritud messist osavõtjaid saamaks teada nende praegust suhet investeerimisega, mida edaspidi tuleks kindlasti teha, kas või anonüümselt.

Meil ei ole toimivat väikeaktsionäride organisatsiooni (Soomes on see üks messikorraldaja), seetõttu peaksid praegused korraldajad Tallinna Väärtpaberibörs ja Äripäev nähtavasti nende kõige esmaseid huve rohkem sihikul hoidma. Rohkem võinuks anda sõna väikeinvestoritele endile kogemuste kogumisest.

Kokkuvõttes ? mess täitis põhimõtteliselt oma eesmärgi, on selgelt arenev ning nüüd on ülesandeks hoida kogu protsess intensiivselt soojana.