Ajakirjanduses räägitakse viimasel ajal tihti maksustatavast tulust mahaarvatava summa piirmäärast 100 000 kr ning viidatatakse kodulaenu suurusele, millest alates teatud intressimääraga võetud laenult ületavad aastas makstud intressid mainitud piirmäära.

Täpsustamaks antud teemat tahaks üle selgitada mõningaid põhitõdesid.

Inge Rumessen 25. oktoobri Äripäeva artiklis ?Piirmääraks ikkagi 100 000 krooni? ning ka eelnevates sama teemat käsitlenud teiste autorite artiklites tuuakse näiteks 8%-lise intressimääraga laenusumma piirmääraks 1,25 mln kr, millest suurema laenu aastased intressimaksed ületavad 100 000 kr. Lihtne aritmeetikagi näitab, et 8% 1,25 miljonist on 100 000.

Õigem oleks ehk väide, et üle 1,25 mln kr laenu puhul on väga tõenäoline, et täielikku tulumaksusoodustust ei saa, kuna tegelik piir võib sellele numbrile üsna lähedal olla.

Pean väga tõenäoliseks, et suurel ja pikaajalisel investeeringul lähtutakse annuiteedil põhineva tagasimakse graafikust, kus laenu tagastatakse kogu perioodi vältel iga kuu kindla maksena. Selliselt koostatud graafikust selgub lihtne tõsiasi, et piirmäär ei ole 1, 25 mln kr (eeldame ikka veel 8% intressimäära), vaid juba suuremad summad, olenevalt laenuperioodi pikkusest. Näites üheaastase perioodi puhul on piirmäär 2,27 mln, 5aastase perioodi puhul 1,35 mln ja 10aastase perioodi puhul 1,28 mln kr. Mida pikem laenuperiood, seda lähemale 1,25 mln kroonile laenu piirmäär jõuab.

Asjal on teinegi aspekt. Nimelt toodud laenusummade puhul on ainult esimese aasta intressimaksed kokku väga lähedal 100 000 kr piirile, kuid need vähenevad iga aastaga. 10 a. perioodi ja 1,28 mln kr laenu puhul on 5. aasta intressimaksed kokku ainult 66 500 kr. Seega oleks vale mõelda, et pikaajaline laenukohustus välistaks muud maksusoodustusega kulutused kogu laenuperioodi jooksul.