• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenu tagasimaksmise esimene aasta raskeim

    Ajakirjanduses räägitakse viimasel ajal tihti maksustatavast tulust mahaarvatava summa piirmäärast 100 000 kr ning viidatatakse kodulaenu suurusele, millest alates teatud intressimääraga võetud laenult ületavad aastas makstud intressid mainitud piirmäära.
    Täpsustamaks antud teemat tahaks üle selgitada mõningaid põhitõdesid.
    Inge Rumessen 25. oktoobri Äripäeva artiklis ?Piirmääraks ikkagi 100 000 krooni? ning ka eelnevates sama teemat käsitlenud teiste autorite artiklites tuuakse näiteks 8%-lise intressimääraga laenusumma piirmääraks 1,25 mln kr, millest suurema laenu aastased intressimaksed ületavad 100 000 kr. Lihtne aritmeetikagi näitab, et 8% 1,25 miljonist on 100 000.
    Õigem oleks ehk väide, et üle 1,25 mln kr laenu puhul on väga tõenäoline, et täielikku tulumaksusoodustust ei saa, kuna tegelik piir võib sellele numbrile üsna lähedal olla.
    Pean väga tõenäoliseks, et suurel ja pikaajalisel investeeringul lähtutakse annuiteedil põhineva tagasimakse graafikust, kus laenu tagastatakse kogu perioodi vältel iga kuu kindla maksena. Selliselt koostatud graafikust selgub lihtne tõsiasi, et piirmäär ei ole 1, 25 mln kr (eeldame ikka veel 8% intressimäära), vaid juba suuremad summad, olenevalt laenuperioodi pikkusest. Näites üheaastase perioodi puhul on piirmäär 2,27 mln, 5aastase perioodi puhul 1,35 mln ja 10aastase perioodi puhul 1,28 mln kr. Mida pikem laenuperiood, seda lähemale 1,25 mln kroonile laenu piirmäär jõuab.
    Asjal on teinegi aspekt. Nimelt toodud laenusummade puhul on ainult esimese aasta intressimaksed kokku väga lähedal 100 000 kr piirile, kuid need vähenevad iga aastaga. 10 a. perioodi ja 1,28 mln kr laenu puhul on 5. aasta intressimaksed kokku ainult 66 500 kr. Seega oleks vale mõelda, et pikaajaline laenukohustus välistaks muud maksusoodustusega kulutused kogu laenuperioodi jooksul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.