Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnakatel kahtlused hingel

    Pärnu maavanem Toomas Kivimägi hindas hiljuti Pärnu Postimehes Eesti tuleva aasta riigieelarve toorikut Pärnule kümne aasta kõige soodsamaks. Tänu maavalitsuse lobitööle on eelarveprojektis rohkem kui kunagi varem arvestatud Pärnu ja Pärnumaa vajadustega. Ent samas pidi maavanem möönma, et selgelt on tunda survet hakata eelarvet kärpima.
    Esialgu on pilt tõepoolest kena: riigi rahakotist on planeeritud Pärnu uue haigla ehituse jätkamiseks 13 miljonit, lastekodule 6 miljonit, keskraamatukogule 2 miljonit, Endla teatrile 5,5 miljonit, Kihnu rahvamajale 1 miljon, Tori kirikule 1 miljon ja Tihemetsa nädalakoolile 8 miljonit krooni.
    Muidugi, haigla puhul on 13 miljonit krooni köömes (vaja oleks vähemalt 200 miljonit), kuid sellegagi annaks midagi ära teha. Pealegi on rahandusminister Siim Kallas veksli välja andnud, et Pärnu uus haigla ehitatakse erinevalt Tallinnast ükskord lõpuni.
    Lootes riigieelarvest parimat, on Pärnu seal, kus võimalik, valmis panema ehitustöödele oma õla alla. Linnavalitsus sõlmis hiljuti ühiste kavatsuste protokolli Ühisliisingu ja kultuuriministeeriumiga Pärnu kontserdimaja ehitamiseks.
    Ministeerium annab Eesti Kontserdile sel eesmärgil kümne aasta jooksul 4,5 miljonit krooni aastas (kokku 45 miljonit) ja Pärnu linn lisab omalt poolt sama aja jooksul 2 miljonit krooni aastas (kokku 20 miljonit). Kuna ehitus algab juba järgmisel aastal ja kontserdimaja peab valmima hilissügiseks ning raha on vaja kohe, siis rahastab Ühisliising projekti 65 miljoni krooniga. Kena uudis pärnumaalastele, kes saavad polüfunktsionaalse kontserdimaja.
    Kui riigikogus minnakse kääridega eelarveprojekti kallale, siis peaks kärpeid tehes lähtuma eraldiste säilitamisest neile objektidele maakondades, mille ehitamise jätkumine varem on kuulutatud hädavajalikuks.
    Autor: Kalev Vilgats
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.