Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Efektiivsus toob jaekaubanduses võidu
Esmakordselt koostas Äripäev möödunud aasta majandustulemusi kasutades jaemüügiettevõtete edetabeli.
Parimateks said ettevõtted, kes on suutnud leida vahendeid, millega tõsta oma firma efektiivsust.
Esikohale tõusnud Esmofon suutis viia uuele tasemele oma töötajate tulemuslikkuse. Eelmisel aastal võeti ettevõttes kasutusele tulemuspalga süsteem. Firma nõukogu esimees Jüri Teemant on seisukohal, et just tulemuspalga kaudu saavutati firmas oluline käibe ja kasumi kasv.
Efektiivsuse mõõdupuuks võib jaekaubanduses pidada ASi Infotark. Tema rentaablus oli valdkonna ettevõtete seas möödunud aastal kõrgeim, 15,7 protsenti.
Ei ole tõenäoliselt palju firmajuhte, kes nõustuksid Infotarga juhatuse esimehe Jüri Rossi töötajate motiveerimise põhimõttega: palgafond kasvab protsentuaalselt sama palju, kui kasvab firma käive. Seda põhimõtet maksab siiski lähemalt tundma õppida, kuna Infotark kasvatas möödunud aastal käivet 25 miljoni krooni võrra, võttes selleks juurde vaid kaks töötajat.
Loomulikult on järgimist väärt ka Infotarga töö soodsate hankekanalite loomisel. Ostes neli aastat tagasi ühe Põhjamaade suurima kontoritarvete hulgimüügiketi aktsiatest 5 protsenti, on tänaseks jõutud selliste sisseostuhindadeni, mis paneb konkurendid ainult kadestamisest ohkama: isegi siis, kui Infotarga jaemüügihinnad on meie omadega võrdsed, on tema tegevus meist tunduvalt rentaablim.
Efektiivsus jääb ka tänavuse ja tuleva aasta märksõnaks. Kaubanduspindu tuleb aina juurde ja sellest tingitud käibe langust on võimalik kompenseerida efektiivsusega. Kindlasti tasub jaekaubandusettevõtetel juhinduda Smarteni logistikadirektori Martin Petjärve soovitustest Äripäeva konverentsil ?Äriplaan 2002? ning otsida lahendusi varude optimaalseks juhtimiseks. Jaekaubanduses on varude all pidevalt kinni 2,5 miljardit krooni. Kui suudetaks kaupu lattu tellida ühe päeva võrra hiljem, vabaneks täiendavalt ligikaudu 200 miljonit krooni käibevahendeid ja see oleks mõjus rahasüst ettevõtte edasiseks arenguks.