Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Renoveerimislaen aitab lagunevaid maju hooldada

    Üks võimalus korteri- või elamuühistute kulude kokkuhoiuks ja säästmiseks on just nende tarbeks mõeldud renoveerimislaenu kasutamine.
    Investeering mitmekorterilise maja renoveerimisse ei tähenda üksnes kokkuhoidu kommunaalkuludes, vaid annab ka võimaluse suurendada eluruumide turuväärtust ning parandada üldist elukvaliteeti. Siiani välja antud renoveerimislaenu kasutamise eesmärk on ennekõike olnud investeeringud torustike, katuste, seinasoojustuse, küttesüsteemide ja fassaadi uuendamisse. Panga seisukohalt on elamu- ja korteriühistute vaheline erinevus vaid tagatisobjekti, see on siis renoveeritava elamu omandivormis.
    Elamuühistu puhul kuulub maja ühistule ning laenu tagamise otsustab üldkoosolek. Elamuühistu puhul peab ühistu üldkoosolek renoveerimislaenu võtmise heaks kiitma ja otsustama selle tagamise elamuga.
    Korteriühistus on aga igal konkreetsel korteril ja selle juurde kuuluval elamu mõttelisel osal konkreetne omanik, kellel on õigus otsustada oma korteri pantimise üle. Seega laenu saamiseks peab korteriühistu kõigepealt otsustama laenuvõtmise üldkoosolekul ja lisaks esitama iga korteriomaniku nõusoleku temale kuuluva korteri pantimiseks. Sellised nõusolekud vormistatakse tavaliselt kirjalikult vabas vormis.
    Peale üldkoosoleku otsuse formuleerimist ja elanike nõusolekute saamist tuleb ühistul pangale esitada dokumendid, mis on seotud tema juriidilise staatuse ning finantsseisundiga. Samuti on vaja elamu ning korterite omandit tõendavaid dokumente. Samas täidab ühistu esimees pangas laenutaotluse panga vormil. Laenu taotlemiseks vajalike dokumentide esitamisest pangale kuni otsuse langetamiseni laenu andmise kohta läheb maksimaalselt kaks nädalat. Pärast laenu- ja tagatislepingute sõlmimist panga ja ühistu vahel kantakse laenusumma ühistu pangaarvele.
    Alates sellest aastast on ka nendel korteriühistutel, kelle tagatise väärtus ei võimalda kogu planeeritavaid investeeringuid, võimalik garanteerida laenu Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) vahendusel. KredExi garantii annab täiendavad võimalused oma kinnisvara väärtuse kasvatamiseks just nendele ühistutele, kelle maja või korterite väärtus laenu võtmise hetkel on madal ning seetõttu ei ole võimalik kõiki vajalike töid teostada.
    Ühistu juhatus saab pangast nõu küsida dokumentide ettevalmistamise ning sobivate finants- ja kindlustuslahenduste leidmise kohta. Praeguseks on Sampo Panga vahendatud laenu abil ja energiasäästu programmi raames renoveeritud umbes 27 ühistu majad kogupinnaga üle 95 000 m².
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.