Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõiajutud täiskasvanuile

    Terry David John Pratchett on menukas inglise kirjanik, kes oma koomilis-fantastiliste Kettamaailma raamatute sarjaga on muutunud viimase viieteistkümne aasta jooksul kultuskirjanikuks. Populaarsust on ta võitnud üle maailma.
    ?Õed nõiduses? on kuues eesti keelde tõlgitud Kettamaailma raamat. Sellest hoolimata ei saa öelda, et Pratchetti teemad kulunud oleksid või tema stiil ennast ammendama hakkaks.
    Eelmiste seikluste taustal on seekordsed kolme nõia, tapetud kuninga vaimu, rändnäitlejast kuningapoja ja paljude teiste fantastiliste tegelaste seiklused kettailmas ootamatult värsked. Pratchetti tegelaskonnas kuulub peale nõidade, trollide, deemonite, ulmeliste koduloomade jms alati kindel koht Surmale, kelle tava on mõrvapaika ilmuda, tikuvõileib sõrmeluude vahel. Ja alati on keegi, kes Surmale keskmist sõrme näitab.
    Kettamaailma võlu on selles, et kõikidel asjadel on inimlik eluvaim sees: seal on ringijalutavad kivid ja rääkivad puud ning mägedes harjutab äikesetorm kätt, kuidas järgmine kord võimsamalt raksatada.
    Sellises keskkonnas on kolme nõia (Pratchetti-sõbrale juba tuttav Vanaema Weatherwax, Nanny Ogg ja Magrat Garlick) missiooniks päästa kuningapoeg, paljastada kuninga mõrvarid ja seada jalule õiglus. Kettamaailma ?kurikuulsaid? nõidu võiks nende ühiskondlike positsioonide poolest võrrelda Kivirähu rehepapiga, kes aitas ikka vaeseid ja/või lihtsameelseid. Rehepapp, tõsi, ei osanud korraldada hüppeid ajas ega rännata teiste elusolendite mõtetes. Nõidadel sellega probleemi ei teki. Tekstisisest moonutatud reaalsust muudab psühhodeelilisemaks näitekirjanduse ja näitlejate esitatav maailm, mille labürintides ka kavalad nõiad pea võivad kaotada.
    Muinasjutu ja ulmekirjanduse stiilis räägib raamat tegelikult asjadest, mis kuuluvad tavalise inimese ellu: armastus, poliitika, naiselikkus, keskkonnakaitse jne. Seda kõike läbi mõnusa huumoriprisma, autori kalambuuri ei annagi kohati väärika ehedusega eesti keelde üle kanda.
    Neid, kes veel Kettamaailmas ringi rännanud pole, ootab kirju ja üllatusterikas reis ajas ja ruumis. Üht Kettamaailma seikluste lavaversiooni, ?Mort. Surma õpipoiss?, on teatrisõbral võimalik veel mõnda aega vaadata Eesti Draamateatris.
    Autor: Tiina Talts
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.