Nõiajutud täiskasvanuile

Kettamaailma võlu on selles, et kõikidel asjadel on inimlik eluvaim sees: seal on ringijalutavad kivid ja rääkivad puud ning mägedes harjutab äikesetorm kätt, kuidas järgmine kord võimsamalt raksatada.

Sellises keskkonnas on kolme nõia (Pratchetti-sõbrale juba tuttav Vanaema Weatherwax, Nanny Ogg ja Magrat Garlick) missiooniks päästa kuningapoeg, paljastada kuninga mõrvarid ja seada jalule õiglus. Kettamaailma ?kurikuulsaid? nõidu võiks nende ühiskondlike positsioonide poolest võrrelda Kivirähu rehepapiga, kes aitas ikka vaeseid ja/või lihtsameelseid. Rehepapp, tõsi, ei osanud korraldada hüppeid ajas ega rännata teiste elusolendite mõtetes. Nõidadel sellega probleemi ei teki. Tekstisisest moonutatud reaalsust muudab psühhodeelilisemaks näitekirjanduse ja näitlejate esitatav maailm, mille labürintides ka kavalad nõiad pea võivad kaotada.

Muinasjutu ja ulmekirjanduse stiilis räägib raamat tegelikult asjadest, mis kuuluvad tavalise inimese ellu: armastus, poliitika, naiselikkus, keskkonnakaitse jne. Seda kõike läbi mõnusa huumoriprisma, autori kalambuuri ei annagi kohati väärika ehedusega eesti keelde üle kanda.

Neid, kes veel Kettamaailmas ringi rännanud pole, ootab kirju ja üllatusterikas reis ajas ja ruumis. Üht Kettamaailma seikluste lavaversiooni, ?Mort. Surma õpipoiss?, on teatrisõbral võimalik veel mõnda aega vaadata Eesti Draamateatris.

Autor: Tiina Talts