Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sada firmat kasutab Rohelise Energia märki turundustegevuses

    Eesti Energia projektijuhi Janek Kalbini sõnul on Rohelise Energia märk tugev reklaami- ja turundusargument, kuna märki on kerge kasutada firma toodete ja teenuste reklaamimisel. Samuti on Rohelise Energia märk pakendil oluline müügiargument tootele, mis on suunatud ekspordiks.
    Roheliseks on Eesti Energia nimetanud Eesti kümne hüdroelektrijaama ja ühe tuulegeneraatoriga toodetava energia, mida tuleb aastas kokku 6 miljonit kilovatt-tundi ja mis on tegelikult vaid ühe suurettevõtte energiavajadus. ?Et ei juhtuks olukorda, kus müüme tegelikust tootmisest rohkem, on Rohelise Energia ostukogus piiratud,? ütles Kalbin. Tänaseks on lepingutega kaetud veerand toodetavast aastakogusest. Rohelise Energia sertifikaadi on omandanud 76 äriklienti, neist suurimad on Rakvere Lihakombinaat, Saint-Gobaini kontsern Eestis, Viisnurk, Ösel-Foods, Põltsamaa Felix, Valio Eesti jt, kodukliente on 112.
    Tartu Ülikooli turundusprofessor Mait Miljani sõnul on keskkonnasäästliku toodangu tootmine ja turundus valdkonnad, mis vajavad arendamist. Põhiküsimuseks kujuneb sageli ? mis see maksma läheb ja kes kannab kulud. Käesoleval ajal ei ole Eesti ühiskond võimeline võrdselt rikaste riikidega neid kulusid kandma. ?Lubamatu on aga sundkäiguna veeretada need kulud elaniku kanda praeguses ostujõu ja turvalisuse defitsiidi tingimustes,? nentis Miljan.
    ASi Leibur turundusdirektori Heiki Põhi sõnul on Rohelise Energia kampaania puhul tegemist pigem turundusnipiga kui aatelise projektiga. ?Elekter tuleb kõik ühest juhtmest, mistõttu pole võimalik väita, et just selle toote juures on kasutatud taastuvat energiat,? nentis Põhi.
    Talleggi peadirektori Ants Käsperi sõnul pole ta Rohelisest Energiast midagi kuulnudki. Elektriarve moodustab kogu kuludest kolm protsenti, mistõttu mõjutaks kallim elekter lõpphinda,? nentis Käsper.
    ASi Vilma turundusjuhi Lilian Kohvi sõnul ostis Vilma Rohelise Energia sertifikaadi eesmärgiga toetada alternatiivenergia tootmist. ?Toodetel me märki ei kasuta, kuna ei usu, et see Vilma toodangu läbimüüki oluliselt mõjutaks.? Samas tähendab märgi kasutamine ka lisakulutusi. ?Sertifikaat ja elektrihind on kõigest üks väike osa kulutustest, suurema osa moodustab aga pakendi ümbertegemine,? nentis Kohv.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.