Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tee-ehitus neelab tuleval aastal 1,3 miljardit krooni
Teede ehituseks ja remondiks kulub järgmisel aastal 1,3 miljardit krooni, mis on taasiseseisvumisaja suurim rahapaigutus teede korrashoidu, kirjutab Eesti Päevaleht.
?See on Eesti absoluutne rekord, sest maanteeamet on juba ammu unistanud, et saaks miljardi piiri ületatud,? lausus maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Tema sõnul läheb umbes pool 1,3 miljardist teede ehituseks ja remondiks ning teine pool teehooldetöödeks.
?Teekatete taastusremondi mahajäämus on aastaid olnud küllaltki suur,? rääkis Sõrmus. ?Sarnase rahastamisskeemi jätkudes tekib võimalus, et Eesti võib aastate jooksul oma teed korda saada.?
Teedeehituse hiigelprojekt on eelkõige võimalik tänu Euroopa Liidu abifondi ISPA toetuse suurenemisele ja laenuvõtmisele.
Sõrmuse sõnul jääb Eesti lähiriikide seas teede kvaliteedilt kindlalt alla Soomele, kuid ka näiteks Leedule.
?Leedu on paremas olukorras, kuna neil on rahastamisskeem juba viis aastat paigas,? sõnas Sõrmus. ?Meil pidi küll teeseaduse kohaselt minema mootorikütuse aktsiisist 75 protsenti teede tarbeks, kuid hiljem alandati protsent 55ni.?
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain ütles, et tee-ehitajatele on järgmiseks aastaks antud käsk ummikute vältimiseks liiklust võimalikult vähe segada.
?Näiteks tahame reedeti tipptundidel keelata teetööd, mis nõuavad alla 50 km/h kiirusepiirangut,? lausus Pain. ?Otsus on tingitud sellest, et reedeti on liiklus tunduvalt tihedam, kuna paljud inimesed sõidavad koju. Samuti tuleks 50 km/h kiirusepiirangut nõudvad teetööd keelata pühapäeviti.?
Teetöödest tingitud liiklusummikute vältimiseks kavatseb maanteeamet kehtestada ka reegli, et alla 50 km/h kiirusepiirangut ei tohi tee-ehitaja rakendada enam kui kahe kilomeetri pikkusel lõigul.