• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriidee ID-kaardi varjus

    Riigi rahakotist antakse 331 miljonit krooni ID-kaartide valmistamiseks firmale TRÜB Baltic AS, kes töötab juba poolteist kuud Hansapanga peamaja keldriruumides pangakaartide isikustamisega. Samas ruumis asuva kiipkaardiliini peal personaliseeritakse Eesti ID-kaardid, sest just TRÜB võitis möödunud aastal kaartide riigihankekonkursi.
    Hansapank teatas juba suve hakul, et 2002. aastal vahetatakse praegused magnetribaga kaardid kiipkaartide vastu. Juhul kui kiipkaarte hakatakse valmistama samal liinil, kust tulevad ID-kaardid, on TRÜB tabanud ühe hoobiga mitu kärbest. Kaardiliin makstakse kinni maksumaksja rahaga ja TRÜB võib juba täna osutada piiranguteta kõigile oma teenuseid. Kui näiteks Hansa- või Ühispank otsustab osta TRÜBi käest kaartide teenust, muutub riik pankadele kaardivalmistajaks.
    Tegelikult kirjutas siseminister koos viieaastase teenuse ostmise lepinguga alla sellele, et riik ostab need masinad ära. ?Kuna Eesti Vabariik ostab TRÜB AG-lt teenust, sisaldub seadmete ja tootmisliinide maksumus isikutunnistuste kaartide hinnas,? vastas siseminister Tarmo Loodus riigikogu liikme Ignar Fjuki pärimistele.
    Kummalisel kombel ei huvita riiki, kellele ja mis ulatuses nende masinate peal veel teenuseid pakutakse. TRÜB AG ja Eesti riigi vahelises lepingus ei ole sätestatud piiranguid seadmete kasutamise osas.
    ?Siseministeerium ei piira TRÜBi masinate kasutamist, meie ostame teenust,? kinnitas ministeeriumi pressinõunik Anu Adra.
    TRÜB Baltic ASi juhatuse liige Matti Klaar kinnitas, et firma tulevikusuunitluseks on tõepoolest ka pankadele kiipkaartide valmistamine. ?Kiibiasi on tulevikuooper ja peaaegu möödapääsmatu. Meie masinate võimsus, mis on 5000 kaarti päevas, lubab seda, et ka pangad hakkaksid meie juures kaarte tegema. See on programmeerimise küsimus,? selgitas Klaar.
    Kahtlusi teemal, et äkki olid TRÜBi ja Hansapanga vahel kiipkaarditeemalised kokkulepped juba varem olemas ning riigi rahaga ostetud liinil hakkavad valmima pangakaardid, Klaar ei kinnita.
    ?Ma ei tea sellest midagi. Mul on raske ette kujutada, et Hansapank ja TRÜB kahepeale sepitsevad riigi vastu midagi, tahavad midagi riigi kulul teha. See on absurd,? sõnas Klaar.
    Masinate võimalikku riigile ostmist kommenteeris Klaar lausega, et riigil on masinate väljaostmisõigus igal ajal. ?Ma võin aimata, et viie aasta pärast on need seadmed amortiseerunud nulliks või on nende jääkväärtus väga madal. Usun, et nende seadmete majanduslik väärtus on viie aastaga peaaegu ammendunud, kuigi nad võivad ka siis veel hästi töötada,? ütles Klaar.
    Riigikogu ja Reformierakonna liige Ignar Fjuk kinnitas, et tegelikult maksab ID-kaartide valmistamine riigile mitte 331 miljonit krooni, vaid 411 miljonit krooni, sest kaartide sertifitseerimine maksab lisaks veel 80 miljonit krooni.
    ?Siiamaani ei ole esitatud rahandusminister Siim Kallase nõutud erinevate variantide võrdlevat analüüsi, mis näitaks, kui palju maksab ID-kaardi projekt ühel või teisel juhul või kuidas muuta projekti ratsionaalsemaks. Samas olen näinud Sertifitseerimiskeskuse äriplaani, kus on tulude poolel 80 miljonit krooni ID-kaartide eest,? ütles Fjuk.
    Fjuki sõnul ei tea riik tegelikult, millisele lepingule ta alla kirjutas ja sellise paberi allkirjastamine on tema sõnul pehmelt öeldes häbiväärne. ?Ei ole täpselt teada, kui palju maksid seadmed, mis on nende võimsus, milline on nende arvatav amortisatsiooniaeg. Lepingus ei ole sätestatud, kui suure osa liinide mahust võtavad ID-kaardid. Võib-olla moodustavad nad kogutoodangust ainult 10 protsenti, aga meie oleme selle kinni maksnud,? lisas Fjuk.
    TRÜB Baltic AS on esialgseid läbirääkimisi võimaliku koostöö teemadel pidanud ka Ühispangaga. ?Teoreetiliselt võiksime nendelt plastikkaarte tellida, praegu tellime oma kaardid Rootsist litsentseeritud valmistajalt. TRÜBiga suhtlemine on algstaadiumis. Juhul kui nad hakkavad personaliseerimisega tegelema, siis sõltub meie jaoks lepingutingimustest, kas ja millist koostööd me arendame. Kaartide personaliseerimise protsess ei ole konkureerimise koht,? arvas Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktor Jaan Tamm.
    Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütles, et riigikontroll ei ole seni saanud endale riigi ja TRÜB AG vahel sõlmitud lepingute koopiaid. ?Praegu ID-kaartide kohta auditit ei tehta ja mingeid otsuseid seda alustada pole ka tehtud, aga teoreetiliselt on see võimalik. Midagi kahtlast riigikontroll kiipkaardiliini küsimuses praegu ei näe. Pigem on see normaalne, kui liini koormatakse maksimaalselt. Ilmselt siis leiab TRÜB turul potentsiaali, et liin ehitada,? kommenteeris Soiver.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Eksperdid: fondidel on investeerimiseks kõvasti püssirohtu, aga konkurentsist puudu ei tule
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Lähiajal ootab investeerimist suur hulk vaba kapitali, mistap võib arvata, et tehinguturg püsib aktiivsena, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt ühinemiste ja omandamiste tehnoloogiasektori juht Ott Aava ning BaltCapi investeeringute juht Sten Sonts.
Minu idud üllatavad järjest tugevamate tulemustega
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Siiani tugevas miinuses olevad investeeringud Funderbeamis on näidanud viimastel kuudel rekordilisi tulemusi, kuid osaku hinda ei ole need suutnud mõjutada.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Venemaa tüürib maksejõuetuse kursil
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.