• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Riigi rahakotist antakse 331 miljonit krooni ID-kaartide valmistamiseks firmale TRÜB Baltic AS, kes töötab juba poolteist kuud Hansapanga peamaja keldriruumides pangakaartide isikustamisega. Samas ruumis asuva kiipkaardiliini peal personaliseeritakse Eesti ID-kaardid, sest just TRÜB võitis möödunud aastal kaartide riigihankekonkursi.
Hansapank teatas juba suve hakul, et 2002. aastal vahetatakse praegused magnetribaga kaardid kiipkaartide vastu. Juhul kui kiipkaarte hakatakse valmistama samal liinil, kust tulevad ID-kaardid, on TRÜB tabanud ühe hoobiga mitu kärbest. Kaardiliin makstakse kinni maksumaksja rahaga ja TRÜB võib juba täna osutada piiranguteta kõigile oma teenuseid. Kui näiteks Hansa- või Ühispank otsustab osta TRÜBi käest kaartide teenust, muutub riik pankadele kaardivalmistajaks.
Tegelikult kirjutas siseminister koos viieaastase teenuse ostmise lepinguga alla sellele, et riik ostab need masinad ära. ?Kuna Eesti Vabariik ostab TRÜB AG-lt teenust, sisaldub seadmete ja tootmisliinide maksumus isikutunnistuste kaartide hinnas,? vastas siseminister Tarmo Loodus riigikogu liikme Ignar Fjuki pärimistele.
Fjuki sõnul ei tea riik tegelikult, millisele lepingule ta alla kirjutas ja sellise paberi allkirjastamine on tema sõnul pehmelt öeldes häbiväärne. ?Ei ole täpselt teada, kui palju maksid seadmed, mis on nende võimsus, milline on nende arvatav amortisatsiooniaeg. Lepingus ei ole sätestatud, kui suure osa liinide mahust võtavad ID-kaardid. Võib-olla moodustavad nad kogutoodangust ainult 10 protsenti, aga meie oleme selle kinni maksnud,? lisas Fjuk.
TRÜB Baltic AS on esialgseid läbirääkimisi võimaliku koostöö teemadel pidanud ka Ühispangaga. ?Teoreetiliselt võiksime nendelt plastikkaarte tellida, praegu tellime oma kaardid Rootsist litsentseeritud valmistajalt. TRÜBiga suhtlemine on algstaadiumis. Juhul kui nad hakkavad personaliseerimisega tegelema, siis sõltub meie jaoks lepingutingimustest, kas ja millist koostööd me arendame. Kaartide personaliseerimise protsess ei ole konkureerimise koht,? arvas Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktor Jaan Tamm.
Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütles, et riigikontroll ei ole seni saanud endale riigi ja TRÜB AG vahel sõlmitud lepingute koopiaid. ?Praegu ID-kaartide kohta auditit ei tehta ja mingeid otsuseid seda alustada pole ka tehtud, aga teoreetiliselt on see võimalik. Midagi kahtlast riigikontroll kiipkaardiliini küsimuses praegu ei näe. Pigem on see normaalne, kui liini koormatakse maksimaalselt. Ilmselt siis leiab TRÜB turul potentsiaali, et liin ehitada,? kommenteeris Soiver.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele