• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvara hinnatõus jääb tulemata

    Hinnatõus oleks olnud märkimisväärne, tõstes näiteks poolteise miljoni kroonise maja hinda 100 000 krooni võrra. ?Kui muudatust poleks tulnud, oleks kruntide hind võinud tõusta 10?13 võrra, korterite hind aga 5?7 võrra,? sõnas Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.
    Uus Maa kinnisvarabüroo tegevjuht Jaanus Laugus ennustas seadusest põhjustatud kinnisvara hinnatõusuks 8, tema sõnul oleks aga vähenenud arendajate tulud. ?Arendustegevus kinnisvarasektoris oleks vähenenud,? lausus ta. ?Ilmselt oleks tekkinud ka keerulised skeemid maksust pääsemiseks.?
    Käibemaksuseaduse muutmine rõõmustas ka liisingufirmasid. ?Kuna möödas on ajad, kui kodu soetati riigi abiga või sularahapakiga, siis valmistas seaduse muutmiseelne sõnastus tõsist muret ka liisingufirmadele,? sõnas Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl. ?Eraisikule oleks näiteks poolteise miljoni kroonine elamu või korter kallinenud 25 aasta jooksul veerand miljonit.?
    ASi Pindi Kinnisvara vanemmaakleri Ulvi Pechteri sõnul reageeris kinnisvaraturg käibemaksuseaduse muudatusele väga aktiivselt, kuna sellega kaasnes puudulik informatsioon. ?Nii ostjatest kui müüjatest klientidel tekkis ridamisi küsimusi, millele ei olnud võimalik adekvaatselt vastata,? kirjeldas Pechter. ?Seoses sellega kiirenes ka ostuotsuste vastuvõtmine.?
    Kuna puudub käibemaksu rakendamise seadus ja ei ole teada, kas riigikogu jääb seaduse viimase versiooni juurde või muudab seda veel, puudub Pechteri sõnul veel ühtne nägemus käibemaksuseaduse kasutamise kohta.
    Ober-Haus Kinnisvara tegevdirektori Hindrek Leppsalu sõnul oli seaduse muutmine kergendus neile arendajatele, kes sel aastal alustasid näiteks uute majade või korterite arendamist ja plaanisid neid müüa järgmisel aastal. ?Sellisel puhul sel aastal poleks ehituselt käibemaksu tagasi saanud, aga järgmisel aastal oleks kogu summa pealt pidanud maksma ehk teisisõnu topeltmaksustamine, mis on karjuv ülekohus,? sõnas Leppsalu.
    Käibemaksu saab soovi korral siiski kinnisvara müügihinnale lisada. See võimaldab vältida ostmisel makstud käibemaksu osalise mahaarvamise vajadust. Maksukohustuslastel tuleb sellest enne käibe toimumist teavitada maksuametit.
    Reet Hääle sõnul oli seadus kirjutatud järgides Euroopa Liidu direktiive ja Euroopa suurriikide kogemusi, kuid arvestamata oli jäänud kohaliku elanikkonna maksevõime ja Eesti suhteliselt suur maaomanike hulk.
    Ober-Haus Kinnisvara tegevdirektori Hindrek Leppsalu sõnul tuleb tunnistada, et seadusemuudatuse puhul oli tegemist terve mõistuse võiduga. ?Ühelt poolt räägib riik sellest, et elamuehitust tuleb igati toetada, kasvõi noore pere laenu kaudu, mida riik garanteerib,? rääkis Leppsalu. ?Teistpidi aga üritati läbi käibemaksu kehtestamisega kinnisvara hinda tõsta.?
    Leppsalu usub, et riigi tulud ei oleks oluliselt suurenenud, kuna kindlasti oleks välja mõeldud skeeme, kuidas käibemaksust ning samas ka tulu- ning sotsiaalmaksust kõrvale hoida. ?Võitnud oleks kindlasti maksukonsultatsioonide pakkujad,? ütles ta.
    Ka poleks riik olnud valmis kinnisvara maksustamiseks käibemaksuga 1. jaanuarist 2002. ?See oleks praktikas tekitanud sellise segaduse, et keegi poleks lõpuks millestki aru saanud.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.