'Praegu on OÜ Paralepa Sadama tegevdirektor Raivo Õiglas omal algatusel ning kulu ja kirjaga meile jäätee teinud. Ametlikult ei ole see avatud. Me küll sõidame, aga omal vastutusel,' rääkis Kalm.
Vormsi vallavanem Ants Varblane ütles, et ametliku jäätee avamiseks pole jääd veel piisavalt, aga Vormsi rahvas on juba käinud Haapsalus. Õiglas ajas trassi ette, saarlased märgistasid selle.
'Riik rahastab Vormsi-Rohuküla trassi, kuid tõenäoliselt ei saa tänavu sinna jääteed teha. Jäätee tuleks teha ikka sinna, kus jää on,' ütles Varblane, viidates jääle Vormsi ja Haapsalu vahel.
Lääne teedevalitsuse juhataja Vello Kippak on kindel, et kuni on parvlaevaühendus, ei ole jääteel mõtet. Ta usub, et jääteed kaovad üldse.
'Raha, mille omavalitsus kulutab taliteele, võiks anda vallaelanikele bensiini jaoks, tuleks odavam,' tegi ta ettepaneku. Kippak uskus, et tänavu saab Läänemaa siiski ametliku jäätee: 'Nädala pärast ehk hakkame uurima ja puurima.'
Lääne maavalitsuse majandusosakonna juhataja Harri Erman on veendunud, et teedevalitsus ei tohiks mõelda tulule, vaid peaks lähtuma inimeste huvist ja heaolust.
'Ükski tee ei ole tulus. Teedevalitsuse seisukohalt on jääteele kulutatud raha muidugi niisama hea kui maha visatud - tee sulab ju kevadeks ära. Milleks aga sõita 40 kilomeetrit ringi, kui sihtkohta saab kuue kilomeetriga. Peale selle sõiduaeg või kallis praamipilet,' rääkis Erman.
Ermani sõnul taotleb maavalitsus Noarootsi jäätee riiklikuks tunnistamist: 'Ma ei näe, et see oleks rohkem kohaliku tähtsusega kui Vormsi trass. Noarootsis elab rahvast isegi rohkem kui Vormsis.'
Ermani hinnangul võiks teha kas või tasulise jäätee: 'Olen nõus maksma kümme krooni, et hoida ära 40kilomeetrine ring.'