?Linnakodanikul puudub võimalus ise otsustada ja valida, millist kütet ta tahab kasutada,? räägib isamaaliitlasest linnavolinik, Tartu finantsfirma ASi Balti Investeeringute Grupp nõukogu esimees Parvel Pruunsild.
Linnavalitsus ei luba rajada näiteks korteriühistutel lokaalset gaasikatlamaja üldplaneeringuga kehtestatud kaugkütte piirkonnas.
Vaidlus on viinud selleni, et eelmise aasta detsembris otsustas linnavolikogu siiski algatada linna üldplaneeringu ülevaatamise.
?Kui keskkatlamaja oli linna oma, oli justkui sundolukord, et linn lokaalkatlamaju ei soosinud,? räägib Pruunsild. ?Nüüd on aga soojatootmine Tartus eraettevõtte käes ja linn ei peaks kaitsma eraettevõtja huve.?
Pruunsild kinnitab, et temal endal mingit otsest huvi võidelda lokaalkatlamajade eest ei ole. ?Võtsin teema üles, sest see aitas mul poliitilist kapitali koguda,? lisab Pruunsild.
Linnavalitsuse ja Tartu soojamajanduse ostja, Soome firma Kotkan Energy Oy vahel 2000. aasta augustis sõlmitud ostu-müügilepingus pole otsest punkti, et linn peab tagama turu. Küll on aga ostja äriplaanis sõnastus, et ?Tartu linnavõimud kindlustavad keskkonnatingimustest lähtuvalt kaugküttele stabiilse turu?.
?Mingit kokkulepet linnaga ei olnud,? kinnitab ASi Tartu Energia juhatuse esimees Mati Meos. ?Lepingus on punkt, et ostja peab lähtuma äriplaanist, mitte linn kui müüja.?
Tartu soojamajanduse mahamüümise vastase, isamaaliitlasest linnavoliniku Viktor Korrovitsi sõnul lähtub linnavalitsus lokaalkatlamajade vastases võitluses oma loogikast. ?Mida enam kaugküttesüsteemist äraminejaid on, seda rohkem peavad allesjääjad kütte eest hakkama maksma,? rääkis Korrovits. ?Samuti ei saa lubada, et linna hakkaksid taas reostama lugematud väikekatlamajade korstnad.?
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.