Pooled Eesti elanikest on valmis pensionieaks ise säästusid koguma, kuid kolmandik ei teeks ise oma tuleviku kindlustamiseks midagi ja jätaks pensionipõlve kindlustamise ainult riigi õlule, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eesti Päevalehe tellitud uuring näitas, et pooled Eesti elanikest peavad õigeks kas koguda pensionieaks ise säästusid, tõsta sotsiaalmaksu või teha mõlemat, et tagada enam-vähem normaalne pension.
?Tugevam toetus säästmisele on nooremates vanusegruppides ja seda toetavad kõige enam ettevõtjad ? ka talunikud ? ja vabakutselised,? kommenteeris nii selle kui ka mitme teise samalaadse uuringu läbi viinud ES-Turu-uuringute ASi sotsioloog Juhan Kivirähk. ?Samas seda, et midagi poleks vaja teha, arvavad kõige enam 30-59aastased.?
Kivirähki sõnul on viimaste puhul tegu vähetasustatud palgatöötajatega, kellel lihtsalt pole midagi säästa ja keda ka maksude tõstmine kõige valusamalt lööks. Sotsiaalmaksu tõstmisse suhtub avaliku sektori palgatöötaja paremini kui erasektori töötaja.
Varasemate uuringute järgi mõtlevad pensioniea sissetulekutele kõrgharidusega, suurema sissetulekuga ja suuremate linnade elanikud. Kolmandiku hulgas, kes jätaks kogu mure riigi kaela, on vaesemad, Ida-Viru linnade elanikud ja maainimesed.
Sotsiaalministri nõunik Pille Liimal märkis, et ilma kogumispensioni rakendamiseta, aga tõenäoliselt ka pensioniea tõstmiseta ei suudeta mõnekümne aasta pärast tagada tänastki pensionide taset ehk napilt 40 protsenti keskmisest netopalgast.
Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Veiko Tali sõnul ei ole pensioniea tõstmisest pääsu. ?Küsimus on, kui radikaalselt seda teha,? ütles Tali.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.