Ettevõtjatel, kes ekspordivad Venemaale, puudub selle aasta 15. jaanuarist võimalus tolli vabatsoonides kauba omanikku vahetada. See tähendab, et kaupa ei saa enam odavalt maksuvabale firmale edasi müüa, et niiviisi Venemaa topelttollide ahistavat mõju leevendada. Kui impordi suunal kauba hind tollilaos muutub, tuleb käibemaksu maksta kõrgema hinna järgi.
Äripäev peab uut määrust põhjendatuks, kuna see vähendab nii Eesti kui ka Vene riigi petmise võimalusi, millega Eesti maine kindlasti paraneb. Ühtlasi on see hea omapoolne eelsamm, et Venemaa kaotaks topelttollid Eesti kaupadele.
Kuni 1999. aasta 31. oktoobrini oli eksporditava kauba omaniku vahetamine tolliladudes lubatud. Hind löödi offshore?idele müües alla. Eesti pool vaatas olukorrale läbi sõrmede, kuna otseselt ei hiilitud kõrvale mitte Eesti riigi, vaid Venemaa tollimaksudest.
Siis järgnes muudatus, et eksporditav kaup võis omanikku vahetada ainult tolli vabatsoonides, mis paiknevad Muuga sadamas, Sillamäel ja Valgas. Eksportkaupa tolliladudesse enam paigutada ei saanud. Selle aasta 15. jaanuarist alates ei saa kaup ka tolli vabatsoonides enam omanikku vahetada, kuna kaup vabaneb tolli järelevalve alt alles riigist lahkumisel. See tähendab, et Venemaa tollimakse tuleb hakata tasuma kauba õigelt väärtuselt. Hinda pole mõtet alla lüüa ka enne vabatsooni sisenemist, kuna siis tagastab Eesti riik ekspordi käibemaksu väiksemas ulatuses.
Impordi suunal tekkis alates aastast 1997 analoogne olukord, millega sai importkauba hinna alla lüüa, et tasuda riigile vähem käibemaksu. Kui 2000. aastal oli üldimport läbi tolliladude 6,5 miljardit krooni, siis 2/3 kaubast vahetas tolliladudes omanikku, ilmselt maksude optimeerimist silmas pidades. Seadus võimaldas käibemaksupettust sadade miljonite kroonide ulatuses aastas.
Rahandusministeeriumi uus määrus sätestab käibemaksu maksmise kauba (esialgse) kõrgema hinna pealt, kui hind on tollilaos paiknemise ajal muutunud. Eesti ettevõtluskeskkonna tervenemine, maksude parem laekumine, eriti impordilt, ja majandussuhete paranemine Venemaaga kaaluvad siiski üles importööride ja Venemaale suunatud eksportööride tulude vähenemise. Eesti poolt vaadatuna on need tulud seni saadud küll legaalsel viisil, kuid halvendades Eesti enda maksubaasi ja majandussuhteid Venemaaga. Ümarpalgi vedamise keeld läbi Eesti tollipunktide pole ilmselt hooletusviga, vaid kas kerge majandussanktsioon või Venemaa sadamate senisest parem koormamine kaubaga.
Eelmise aasta novembris oli Venemaa 10. Eesti ekspordipartner ja tema osatähtsus oli 3. Siin on kõvasti kasvuruumi. Kui mitte kellelgi teisel, siis tuleb president Arnold Rüütlil endal hakata tolliproblemaatikaga tegelema. Venemaa WTO liikmeks saamisega, mis topelttollid kõrvaldaks, võib veel üksjagu aega minna.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.