• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 16.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saku AB liisis rekordarvu veokeid

Eesti veofirmade liidrite hulka kuuluva Saku AB sõlmitud Eesti üks esimesi, kindlasti aga mahukaim veokite teenusliisingleping on asjaosaliste sõnutsi eeldus uutele samalaadsetele lepingutele. ?Ei ole välistatud, et juba sellel aastal sõlmime kümmekond sarnast lepingut,? ütles ASi Hansa Liising Eesti juhataja Gerd Krieger.
?Huvi selle teenuse vastu on üles näidatud.? Praegu on veokite osa Hansa Liisingu portfellis 10.
Kriegeri sõnul peaks tegema uudse teenuse ahvatlevaks see, et ühes veokiga liisib klient hoolduse, kindlustuse ja soovi korral ka muud lisateenused, kas või liikluskindlustuse maksete tasumise ja kütusekaardi muretsemise.
Saku AB, Scania Eesti ASi ja Hansa Liising Eesti sõlmitud lepingust lähtunud Kriegeri sõnul teeb teenusliisingu soodsaks ka see, et varasemate liisinglepingutega võrreldes jäi kliendi maksukoormus samaks. ?Tegemist on soodsaima lepinguga, mida praegu pakkuda saime,? sõnas ta.
Maksetes sisalduva autode hinna tegi madalamaks autode suur kogus, sisuliselt liisis Saku AB 30 veokit 28 veoki hinnaga. Uus raskeveok maksab umbes miljon krooni.
Veokite teenusliisinguga soetamise trendi algust Eestis nägi ka Scania Eesti ASi juhatuse esimees Janno Karu, kelle sõnul ollakse nõudluse olemasolul edaspidigi valmis autosid teenusliisinguga pakkuma. ?Loomulikult oleksime meiegi huvitatud eelkõige veokite müümisest,? sõnas ta. ?Samas on meil Eesti raskeveokituru liidrina võimalus konkurentidest enam riske võtta ja seetõttu ka teenusliisingut pakkuda.?
30veokilist tehingut pidas Karu siiski haruldaseks. ?Meie jaoks on juba viie või kümne auto müümine suurtehing,? lausus ta.
Eelmisel aastal müüs Scania Eesti AS 30,6 protsenti Eestis ostetud üle 16tonnistest veokitest ehk 81 veokit. Sellel aastal kavatseb ettevõte müüki kasvatada ja müüa rohkem kui sada autot.
Teenusliisingu head perspektiivi nägi Karu ühistranspordiäris. ?Kui firma võidab näiteks konkursil reisijateveo õiguse viieks aastaks, vajab ta busse kohe,? rääkis Karu. ?Seejuures on aga võimalik, et tal viie aasta pärast pole enam neid busse vaja.?
Prognoosides teenusliisinguturu kiiret kasvu ütles Karu siiski, et kõiki raskeveokeid teenusliisinguga müüa pole võimalik. ?Alati on rida eriotstarbelisi sõidukeid, millel Eestis järelturg puudub,? lausus ta.
Gerd Kriegeri sõnul võimaldab teenusliising vedajal kasumit hakata teenima kohe, sest veokiga seotud igakuised kulud on madalamad kui kapitalirendilepingu puhul. Samuti on see soodsaim viis uuendada veokiparki ilma liisingu maksekoormust tõstmata.
Saku AB tegevjuht Kuldar Kuremaa nägi teenusliisingu eelistena väiksemaid riske, paremaid rahavoogusid ja suuremat kasumit, näiteks kokkuhoitud kütuse arvel. Vastates mitmele konkurendile, kelle väitel on hea omada väljaostetud autosid juhuks, kui transpordis peaks saabuma halvemad ajad, ütles Kuremaa, et olulisem on tegutseda selles suunas, et autod seina äärde ei jääks. ?Väljaostetud, kuid seisev auto toob kahjumit,? lausus ta.
Saku AB 40veokiline autopark rekordilise liisingtehinguga sisuliselt ei laiene, sest seni kapitalirendi alusel kasutatud autod müüakse ära. Suur osa seni kasutatud autodest pärines aastast 1997.
Uute autode kasutamine on Saku AB-le oluline seetõttu, et tegeletakse vedudega Lääne-Euroopasse, kus nende hooldus ja remont on komplitseeritud.
Kokku on Eestis üle 600 Eestis rahvusvaheliste vedudega tegeleva firma, kuid enamik neist on siiski väikesed.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 11:35
Ettevõtete territooriumid peidavad endas palju tuleohutusriske – kuidas neid maandada enne, kui käib päriselt „pauk“?
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele