Maailma ministri soovitusega soovituskirjaga

Ühes intervjuusooviga said firmajuhid ka endise rahandusministri Siim Kallase ja majandusministri Henrik Hololei soovituskirja palvega USA ajakirjanikele intervjuu anda.

?Eesti kohta valmiv majandusraport tõstab oluliselt Eesti tuntust ja tutvustab potentsiaalseid äritegevuse võimalusi ja eeliseid Ameerika Ühendriikides. Väljaande olulisuse tõttu palun Teil kaaluda võimalust intervjuu andmiseks Summit Communicationsi ajakirjanikele,? seisab nüüdseks peaministriks tõusnud Siim Kallase allkirjaga soovituskirjas.

?Soovituskirjade andmine on tavaline praktika, neid on läbi aastate alati jaganud nii Eesti Vabariigi peaministrid, majandusministrid kui ka rahandusministrid,? ütleb Kallas. ?Soovituskirja mõte on tavaliselt selles, et kuna riigil pole raha, et osta reklaamipindu rahvusvaheliste ajakirjade lisades, saab riik siiski näidata välja oma positiivset suhtumist nende väljaannete esindajatesse ning näidata, et hoolib siiski oma maine kujundamisest.?

Kallase sõnul antakse soovituskiri enamikul juhtudel, kui väljaandjad toodavad reklaamilisa mõne soliidse maailma ajalehe jaoks. ?Läbi aastate on selliste soovitustega Eesti ettevõtjate juures käinud näiteks Financial Timesi, USA Today ja Paris Matchi ajakirjanikud,? räägib Kallas. ?Riik pole neis väljaannetes väga ammu ühtegi reklaami ostnud, kuid ettevõtjate toetusel on siiski teoks saanud mitu erilisa projekti.?

Endine majandusminister Henrik Hololei tunnistab, et kuigi ta kirjutas Summit Communicationsi ajakirjanikele soovituskirja, pole nende inimeste tausta kontrollitud. ?Lõppude lõpuks otsustab ju ikkagi konkreetse ettevõtte juht, kas ta annab neile intervjuu või mitte,? sõnab Hololei. ?New York Times on ikkagi nii kõva väljaanne, et kui nad tahavad Eestist teha asist lugu, siis seda võimalust peaks küll kasutama.?

Intervjuude teemad, mis Summit Communicationsi ajakirjanikud Krista Simonsen ja Tarek Abbar praegu Eesti tutvustamiseks välja pakuvad, on järgmised: Eesti kui rahvusvaheline kaubanduspartner, Eesti liitumine ELi ja NATOga, erastamine.

Eestit tutvustav majandusraport ilmub New York Timesi Manhattani väljaandes ning seda loeb umbes miljon inimest. Samuti riputab Summit Communications raporti üles oma koduleheküljel www.summitreport.com, kust juba praegu saab lugeda artikleid näiteks Senegali, Angola, Liibanoni või Bosnia ja Hertsegoviina majanduse kohta.

Tarek Abbar Summit Communicationsist ütleb, et see on nende tavaline praktika, küsida ministritelt soovituskirjad. ?On maid, kus ilma soovitusteta liiguvad asjad väga aeglaselt, näiteks Angolas võid sa intervjuu tegemist oodata kolm kuud, kuid meil pole nii kaua aega,? räägib ta. ?Eesti ettevõtted aga paistavad küll sellega silma, et nad on väga avatud.?

Abbari sõnul ei pea ettevõtjad intervjuu ilmutamise eest maksma. ?Me oleme juba teinud intervjuu Hansapanga ja Eesti Telekomi juhtidega ja otsime IT-valdkonna ettevõtteid, keda intervjueerida,? lisab ta.

Ennast suurelt eksponeerida ajakirjanikud siiski ei lase. Pärast 11. septembri terrorirünnakut USA-le ja järgnevaid sündmusi maailmas on maailma juhtivad ajakirjandusväljaanded tõrjuvad oma ajakirjanike presenteerimise vastu kohalikes meediakanalites. Põhjusi pole vaja kaua otsida ? mõned päevad tagasi võeti Wall Street Journali ajakirjanik pantvangi Pakistanis.

Üks samuti Summit Communicationsilt intervjuu andmise sooviga kirja saanud välisomanikele kuuluv firma aga aktsioonis igaks juhuks ei osale. Põhjus selles, et eelmisel aastal andis firma juht intervjuu ajakirjanikele, kes valetasid, et on New York Timesi ajakirjanikud, ja lubasid intervjuu avaldada väljaande vahelehes. Mõni aeg hiljem hakati firmalt nõudma 4000 dollari tasumist intervjuu eest, kuigi selles varem kokku ei lepitud. Lähemal uurimisel avastasid firma juhid, et nende antud intervjuu oli trükitud lehele, mis oli pandud vaid nende firmasse saadetud lehenumbri vahele.