• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,6
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,6
  • 05.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevaatust, petised võtavad ettevõtteid üle!

Ettevõtja kindlustab enda ja perekonnaliikmete elu ning kodu ega tea kartagi, et löök võib tulla hoopis oma ettevõtte kaudu. Reedel sai Tallinna majanduspolitsei uurimiseks järjekordse juhtumi, kus petised olid kantinud aktsiaseltsist raha välja. Aktsiaseltsi omanik võib Eestis jääda pahaaimamatult firmast ilma ja saada sellest alles pangas, avastades firma tühja konto. Uskumatu, aga tõsi - miljonite riisumiseks piisab ühe allkirja võltsimisest!
Äripäev soovitab aktsiaseltside omanikel hoida selle aasta jooksul oma ettevõttel silm hoolikamalt peal.
Näiteks võiks pangaga kokku leppida, et enne konto kasutaja muutmist võtab pank ühendust senise kasutajaga. Samuti võiks mitte oodata aktsiaraamatu registreerimisega aasta lõpuni, vaid teha seda esimesel võimalusel.
Aktsiaraamatu registreerimine EVKs on tülikas ja kulukas, samas on petiste küüsi sattunud omanikul oma firma ja varanduse tagasisaamine veel närve-, aega- ja rahasöövam, samuti pole seda kuigi kerge teha, kui vargad on välja petnud ettevõtja kogu maise vara.
Politsei andmeil on sellised nn firmade ülevõtmise juhtumid viimasel ajal sagenenud, ilmselt just seetõttu, et tulevast aastast peavad kõik aktsiaseltsid aktsiaraamatud EVKs registreerima. See muudab petuskeemide kasutamise märksa raskemaks - aktsiaraamatu kande muutmiseks on siis vaja ka aktsiaid müüva inimese kinnitust tehingule.
Praegu notar ei kontrolli aktsiate müüja allkirja õigsust. See teeb võimalikuks võtta ettevõte üle järgmise skeemi abil: vormistatakse aktsiate ostu-müügileping, seejärel pannakse ametisse uus nõukogu, mis kutsub tagasi senise juhatuse ja nimetab uue juhatuse, mis märgitakse B-kaardile. Petturitel on seejärel vaba voli välja vahetada firma pangakonto kasutaja ja konto tühjaks teha.
Tallinna linnakohtu registriosakonnas küsitakse B-kaardi kande muutmisel lisamaterjali vaid juhul, kui abikohtunik peab seda vajalikuks. Seega ei tasu loota, et pettus äriregistri kaudu välja tuleks.
Selliseid juhtumeid on siiski olnud, näiteks oktoobris 2000, kui äriregister sai ASi Remedia endise nõukogu esimehe Kaido Kama notariaalselt tõestatud allkirjaga avalduse juhtkonna väljavahetamiseks. Äriregistri töötaja tähelepanu äratas seik, et Kama viibis parasjagu Lennukiga ümbermaailmareisil. Selguski, et nii Kama kui notari allkirjad avaldusel olid võltsitud.
Eesti on väike riik, seepärast selliseid pettusi väga palju ette ei tule, ometi ei tunne ka Eestis kõik kõiki ja sellele mängivad petturid. Nii et parem karta kui kahetseda. Seda enam, et riik on jätnud ausa ettevõtja petturite meelevalda. Abi tuleb liiga hilja, kui vargus juba toimunud.
Ühelt poolt on hea, et bürokraatiat on vähem ning registritoiminguid saab nüüd teha kiiremini, kuid teisalt ei saa lubada, et ettevõtjatel tõmmatakse nahk üle kõrvade riigiasutuse - äriregistri ja notarite abil. Nende vastutus toimingute eest peab olema suurem, ettevõtjate asi pole tankistidega võidelda. Notar peaks kontrollima tehingu mõlemaid osapooli - nii ostjaid kui müüjaid. Ning äriregister ja EVK peavad hakkama ükskord normaalselt koostööd tegema - see on esimene eeldus pettuste vältimiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele