• OMX Baltic0,44%293,53
  • OMX Riga0,08%867,69
  • OMX Tallinn0,42%1 842,52
  • OMX Vilnius0,03%1 143,7
  • S&P 5000,00%6 061,48
  • DOW 300,00%44 873,28
  • Nasdaq 0,19%19 692,33
  • FTSE 1001,52%8 754,05
  • Nikkei 2250,61%39 066,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,38
  • OMX Baltic0,44%293,53
  • OMX Riga0,08%867,69
  • OMX Tallinn0,42%1 842,52
  • OMX Vilnius0,03%1 143,7
  • S&P 5000,00%6 061,48
  • DOW 300,00%44 873,28
  • Nasdaq 0,19%19 692,33
  • FTSE 1001,52%8 754,05
  • Nikkei 2250,61%39 066,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,38
  • 12.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lihatöösturid omavahel turu pärast nugade peal

Lihatöösturid on jagunenud kahte leeri ? ühed pooldavad seda, et vorsti saaks jätkuvalt teha odavast kanalihamassist, teine leer nõuab aga, et vorstid jagataks kategooriatesse ning kanamassi tohiks sisaldada ainult III klassi vorst.
Kanaliha kasutavad toodangus sellised ettevõtted nagu Rakvere Lihakombinaat, Tallegg ja Wõro Kommerts ehk firmad, kes on viimaste aastatega turuosa suurendanud ja kellel on ette näidata väga head majandustulemused. Ettevõtetel, kes endi kinnitusel kanaliha ei kasuta ning vorstide klassifitseerimist nõuavad, on viimastel aastatel tootmismahud vähenenud, majandustulemused kehvemad, kuid samal ajal euroinvesteeringute tegemiseks peale võetud suured laenud. Siia ringi kuuluvad näiteks Valga ja Nõo lihatööstused.
Turuvõitluse algataja on Valga Lihatööstus, kes mõned nädalad tagasi laskis veterinaar- ja toidulaboratooriumil analüüsida enda ja konkurentide vorste, et teada saada, kas vorstis on kasutatud kanaliha. Positiivne kanalihaleid pidi näitama, et vorst on tehtud linnuliha kontide töötlemisel saadud kondimassist. Valga süüdistab konkurente, et need petavad tarbijat, jättes toote pakendile märkimata, et selles on kana-kondimass.
Samas langes seni Rakvere Lihakombinaadi järel teisel-kolmandal kohal asunud Valga Lihatööstuse turuosa valmistoodangu müügis eelmise aasta lõpuks Profindexi andmeil alla 10 protsendi ning valmistoodangu tootmine vähenes ligi 5 protsenti. Seejuures on ettevõte võtnud suured laenud. Esmalt ehitati kaks aastat tagasi 14 miljoni krooni eest kondijahutehas, mis sellest aastast väiksema võimsusega töötab, ning praegu on ettevõttel käimas 75 miljonit krooni maksva tapamaja ehitus.
Valga Lihatööstuse juhi Elmut Paaveli sõnul pole 5protsendiline mahu vähenemine küll turuvõitluse põhjuseks. ?Ma muretsen kogu tööstusharu maine pärast, mis kannatab, kui toodangus kasutatakse kehva toorainet,? ütles Paavel. Samuti lükkas Paavel tagasi väited, nagu oleks riiu põhjuseks soov paremate müügitulemustega konkurentidele ?ära teha?. ?Mul poleks mingi probleem kanamassist lastevorsti teha, kuid ma ei pea sellist tegevust lihtsalt õigeks,? lisas Paavel.
Suure laenukoormuse all ägab ka Nõo Lihatööstus, mille eelmise aasta käive oli 50 miljonit krooni ning raha euroinvesteeringuteks kulub 40 miljonit krooni. Osa sellest rahast tuleb küll SAPARDi programmist, kuid osa ka pangalaenuna.
Ettevõtte juht Toomas Kruustük ei nõustunud ütlema, kui suures kasumis firma eelmisel aastal oli, öeldes vaid, et kasum oli loodetust tunduvalt väiksem. ?Situatsioon oli selline, et toorainena puhast liha kasutaval ettevõttel oli väga raske kasumit teenida,? selgitas ta. Siiski pole Kruustüki sõnul praegu käimas turu ümberjagamine vahendeid valimata, vaid lihtsalt osa ettevõtteid tahab, et lõpeks tarbijate petmine.
Wõro Kommertsi müügidirektori Silver Ambosi sõnul pole vaidlus kanamassi ümber midagi muud kui turu ümberjagamine, mida serveeritakse tarbija heaolu eest seismisena. ?Lihaturg on ka nagu börs, siin on kaotajad ja võitjad,? rääkis Ambos. ?Praegu püüavad need, kelle toodangumahud on langenud, igasuguste võtetega oma positsiooni säilitada.?
?Kahetsusväärne, mis toimub,? ütles Lihaliidu tegevjuht Peeter Grigorjev. ?Ilmselt on kujunenud pingesituatsiooni põhjuseks positsioonide turul ümbermängimine.? Grigorjevi sõnul pole võimatu, et Lihaliit oma liikmete lahkarvamuste pärast lõhki läheb. Homme toimuval Lihaliidu juhatuse koosolekul on põhiteemana arutlusel, kuidas lahkarvamustest üle saada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.02.25, 16:49
Tipptegijad: bürokraatiale tuleb läheneda radikaalselt
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele