• OMX Baltic0,42%305,03
  • OMX Riga−0,5%875,52
  • OMX Tallinn−0,01%1 897,64
  • OMX Vilnius0,71%1 180,92
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,49%8 764,72
  • Nikkei 225−0,53%39 252,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%93,64
  • OMX Baltic0,42%305,03
  • OMX Riga−0,5%875,52
  • OMX Tallinn−0,01%1 897,64
  • OMX Vilnius0,71%1 180,92
  • S&P 5001,04%6 115,07
  • DOW 300,77%44 711,43
  • Nasdaq 1,5%19 945,65
  • FTSE 100−0,49%8 764,72
  • Nikkei 225−0,53%39 252,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%93,64
  • 13.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

II sammas võib oodata

Kui olümpia läbi saab ja iseseisvuspäev seljataha jääb, läheb lahti üks suurejooneline reklaamikampaania: nimeks pensioni II sammas, sihtgrupiks iga viimne kui palgasaaja. Kampaania läbiviijateks on riik ja kommertspangad, kes on reklaamiks varunud vastavalt 3?4 ja mitukümmend miljonit krooni. Võidujooks hakkab käima kahele protsendile töötaja brutopalgast.
Äripäev ei soovita reklaami mõju alla sattuda, vaid oodata ära II samba pensionifondide turu selginemise, kuna korra antud jah-sõna hiljem tagasi võtta ei saa.
Me ei tea ju suurt midagi loodavatest pensionifondidest, nende investeerimispõhimõtetest, garantiidest. Me pole saanud läbi lugeda seda nn kribukirja, kuhu on tavaliselt talletatud kõige olulisem info, üldjuhul negatiivsete arengute puhuks.
Kui lugeda ameti valimine ja naisevõtt kaheks kõige tähtsamaks elu jooksul tehtud otsuseks, siis on liitumine kohustusliku kogumispensioniga tähtsuselt kolmas. Selle otsuse mõju kandub pensionipõlve välja.
Otsust ei tohi teha uisapäisa, sest tagasiteed enam pole. Seepärast ei loe aasta-paar ?venitamist? tegelikult midagi. Kui asjale tehakse kõvasti reklaami, tuleb kahtlustada, kas tulevase pensionäri huvid on ikka seatud esiplaanile. Või on selleks 2 + 4 = 6 umbes 40 miljardi krooni suurusest aastasest palgafondist, mis moodustab kokku 2,4 mld krooni. Ja sama suur summa ei koguta ainult üks aasta, vaid ikka maksumaksja pensionipõlveni välja.
Teisest küljest on investeeringu tootlus soodne: paned ise 2 (netopalgale taandades isegi 1,5) ja saad riigi ja pensionifondide abiga tulevikus kätte 6, pluss-miinus kasvik. Samas I sambasse laekuv sotsiaalmaksu osa väheneb, mis kriitilistel perioodidel, demograafilise situatsiooni teravnedes, võib tuua kaasa sotsiaalmaksu määra tõstmise otsuse . Näiteid pole tarvis kaugelt otsida, sest kas või Mõõdukate erakond on kogu aeg rääkinud sotsiaalmaksu tõstmise vajalikkusest. Tulumaksu tagastused III sambale (koos koolituskulude ja eluasemelaenu intressidega) piirati 100 000 krooniga aastas, seega riigi poliitika muutus. Pensionireformiks mõeldud Telekomi erastamisraha sai ka vaikselt otsa. Negatiivsete stsenaariumide käivitudes maksaks tulevane pensionär ikkagi topelt. Kui juba on sõlmitud vabatahtlik III sammas, tundub II ülearune. Kui neid omavahel võrrelda, siis III sammas on sobivam dividenditulust elatuvale ettevõtja-tüübile, olles vähem range, kuna makseid saab varieerida, ja seda saab enne pensionipõlve katkestada. II sambal on eeliseid palgatöötaja suhtes.
Järelevalvest. Ühendatud finantsinspektsioon moodustati alles sel aastal, mistõttu pole ta oma sõna pensionifondide kohta veel öelnud. Tõenäoliselt tuleb see sõna konservatiivsusele manitsev. Ent pärast 11. septembri terrorirünnakut langesid pensionifondide osakud veerandi võrra, ja selle vastu ei aita mitte mingi meede. Kui toimuks Argentina-taoline turbulents, lendaks tulevik täielikult tuulde.
Kui II sambaga liitub vabatahtlikult vähe inimesi, hakkavad fondid koguma peamiselt noorte inimeste esialgu nappi palgaraha. Kui hallatava fondi maht on väike, on püsikulude osatähtsus suur. Kui fondid ei leia Eestis piisavalt riskivabasid väärtpabereid, läheb fondide raha Eestist välja, jahutades niiviisi Eesti majandust. Nagu ikka, pole head ilma halvata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.02.25, 11:15
Keskpangad jätkavad kulla massilist kokkuostmist, Hiina varjab oste
Keskpangad ostsid ka mullu massiliselt kulda, suurimaks ostjaks kujunes Poola. Samas on turuosalistele aina selgem, et salaja ja jälgi segades on kullaturul suurimaks mänguriks siiski Hiina ja teised arenevad turud, kes soovivad oma reserve teistest riikidest (eelkõige USAst ja dollarist) sõltumatumaks muuta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele