Suurettevõtted on kallineva elektri tõttu valmis pagema Eesti Energia klientide hulgast, ehitades oma elektrijaamu, kirjutab Eesti Päevaleht.
<pilt#MeelisVirkebau.jpg#Meelis Virkebau tahab Kreenholmi edukaks arenguks rajada uue kombijaama.#188#150#0>?Halastamatu turumajanduse tingimustes ei pruugi olla muud väljapääsu kui oma jaam,? ütles Kreenholmi Valduse juht Meelis Virkebau. ?Tegeleme kombijaama arendusega.?
Energia küsimus on Kreenholmile erilise tähtsusega, kuna see moodustab kõikidest kuludest kümme protsenti.
Kreenholmi Valdus peab siiski Eesti Energiaga hinnaläbirääkimisi. Virkebau sõnul lõpeb tariife sätestav kolmeaastane leping aprillis. ?Kreenholm tahab uut lepingut järgmise kolme aasta peale, kuid me ei ole Eesti Energiaga suutnud hinnas kokku leppida.?
Virkebau ütles, et neid ei rahulda Eesti Energia ettepanek siduda tariifid tootjahindade kasvuga Eestis. ?Pigem võiks tegemist olla Euroopa Liidu tootjahindadega.? Lõplik otsus selgub märtsi keskpaigaks, kuna Eesti Energia taastas katkenud läbirääkimised.
Kreenholm on valmis elektrijaama projekti kohe ellu viima. ?Meil on olemas stabiilne tarbimine ööpäeva lõikes ning kasutame ära kogu tekkiva soojus-energia,? lausus Virkebau. Investeeringu suurus oleks 180-220 miljonit krooni.
Varem on Balti Laevaremonditehas teatanud kavast anda juulis käiku viis maagaasil töötavat elektrijaama, et vähendada sõltuvust üha kallinevast elektrienergiast. Neist kaks pannakse tööle Tallinnas Kopli tehases, üks Tallinna Meretehases ning kaks Klaipeda laevaremonditehases Vakaru Laivu Remontas. Kontserni selle aasta investeeringute maht on 200 miljonit krooni, millest ühe osa moodustabki elektrijaamade rajamine.
Silmeti juht Tiit Vähi ütles, et nemad toodavad vajaliku energia ise. ?Kavas on olemasolevat soojuselektrijaama laiendada, jälgime Eesti Energia poliitikat.?
Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel ütles, et neid ettevõtteid ei ole palju, kes on kombijaama ehitamisele viidanud. ?Samas kasutatakse hinnaläbirääkimistes ühe argumendina just sellist varianti,? märkis Peegel.
Eri allikad viitavad muuhulgas sellele, et kombijaamade taga on Eesti Gaasi lobby.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.