Kõneluste lõppedes tänavu saaks Eesti võimaluse kaasa rääkida nii ELi järgmise eelarve koostamisel, põllumajanduspoliitika reformimisel kui ka ELi tuleviku arutamisel. Seda muidugi, kui Eesti liitub.
Eesti on läbirääkimiste graafikust maas. Valitsus ütleb, et tempot tuleb tõsta. Kas see tähendab kergemaid järeleandmisi?
Eelkõige tähendab Euroopa Liidu kava lõpetada läbirääkimised aasta lõpuks kümne kandidaatriigiga suurt poliitilist survet neile endile, Eestil on taktikaliselt isegi vabamad käed. Siiski loodab Eesti, nagu enamik teisi kandidaatriike, otseselt rahaküsimusi mitte puudutavad peatükid suveks sulgeda.
Välisminister Kristina Ojuland on öelnud, et Eesti võib loobuda tax-free üleminekuaja nõudest? Kas olnuks võimalik teistmoodi lahendus?
Olen alati öelnud, et erandid on võimalikud. Selleks peab aga kogu poliitiline süsteem tegutsema selle nimel ? tegema aktiivselt lobby-tööd. Küsimus on, mis hinnaga erandid saavutatakse ning kas riik on valmis seda hinda maksma. Praegu ei ole tax-free osas asjad veel selged, kõik maksuküsimused otsustatakse ühise paketina.
Kuidas Eesti siis Läänemerel oma laevanduse huve kaitseb? Rootsi ja Soome laadis toetusteks ei ole meil riigieelarves raha?
Kõigepealt vajab Eesti laevanduspoliitikat. Raha kõrval on võimalikud muud lahendused, kuidas laevandust toetada ja alles hoida.
Kas ka Eesti teise prioriteedi ? energeetika ? alal on oodata suuremaid järeleandmisi senistes nõudmistes?
Eesti positsiooni määrab Eesti Energia investeerimisvajadus, mida praegu arvutatakse. Sellega selguvad keskkonnakahju kompensatsioonid, põlevkivi hind ning elektritootmise hulk. ELi reeglite järgi peaks liitumise ajaks olema vabale konkurentsile avatud 35 turust. Taotleme üleminekuperioodi, et ise reguleerida, mil määral oma energiaturgu avame. Kui pikk see tuleb, selgub ilmselt aprilliks. Energeetika on mu lemmikteema, millega olen kolm aastat intensiivselt tegelenud. Usun, et Euroopas on meist aru saadud ning Eesti saab põlevkivienergeetika osas väga kasuliku lahenduse.
Mida ütlete selle kohta, et EL võib nõuda Eestilt investeeringute tulumaksuvabastuse kaotamist?
See on suures osas müra, kuid kindlasti tundlik teema Eesti sees. ELi huvitab kaks asja ? et ei tekiks diskrimineerimist ning et maksud oleks vastavuses nn vabatahtliku käitumiskoodeksiga. Oleme saanud küsimused ja neile vastanud. Meie arvates Eesti head tava ei riku, ehkki erand võib tekitada antipaatiat Euroopa poliitilistes ringkondades. Tulumaksu skeemid ei pea Euroopas olema ühesugused.
Muud maksud?
Tõenäoliselt tuleb üleminekuaeg ka sigarettide aktsiisi tõstmise osas ? tegemist on emotsionaalse teemaga. Samuti ei näe ma probleemi soojusenergia käibemaksu osas, tuuleenergia maksustamise küsimuses ei ole ma kindel.
Eestil on ainsana lahti tööjõu vaba liikumise peatükk? Oleme me seetõttu saanud paremad tingimused?
Peatükk on lahti, sest pole otsust selle sulgemiseks. Tingimused on tõepoolest paremaks läinud pärast seda, kui esimesed riigid mullu juunis üleminekuajaga nõustusid. Praegu on viis riiki öelnud selgelt, et ei tee takistusi Eesti tööjõule (Rootsi, Suurbritannia, Holland, Iirimaa, Taani), aasta lõpuks loodame kokkulepet veel 2?3 riigiga.
Olete öelnud, et ELi pakutud lahendus põllumajanduspeatükis võib paremaks minna. Kui ELi eelarves raha ei ole, siis kuidas?
Kungla riiki meil tõesti ei tule. Kas raha on, on poliitilise surve küsimus, ning selge on, et seda püütakse viia nii väheseks kui võimalik. Kui arvestada, et otsetoetused on ekstra põllumajandusele peale makstavad summad, siis polegi tootja olukord nii halb. Olulisem on, et ei lõigataks ära tootmisvõimalusi ning et säiliks reserv kasvamiseks. Siin püüab Eesti saavutada, et kvootide määramisel ei võetaks aluseks mitte ajavahemikku 1997?1999, kus akumuleerusid kõik kriisid alates Venemaa finantskriisist, vaid pikem ja Eesti olude osas esinduslikum periood, näiteks 1991?1999. Praegu pakutavad kvoodid ? 560 000 tonni piima aastas ? on alla praegust tootmistaset ning pole seega vastuvõetavad.
On räägitud ELi interventsiooni kokkuostu hindadest, mis võivad tõsta Eesti toidukaupade hinda?
Tartu Ülikoolil ja põllumajandusministeeriumil on valmimas mahukas uurimus sel teemal. Ette rutates võib öelda, et hinnatõus, mida oodata oleks, on Eestis juba ära olnud. Puudutab see piimapulbrit, võid, teravilja, üht loomaliha liiki, mida Eestis minu teada polegi.
Milles näete läbirääkimistel Eesti seni suurimat edu?
Kas või keskkonnapeatükis. Ühelt poolt saime pikad üleminekuperioodid, teisalt sundis see Eesti ametkondi keskkonnateadlikult mõtlema, muidu poleks keegi midagi teinud. Hea on, et EL aitab NSV Liidu ajast jäänud saasta likvideerida.
Eestile väga soodne on ka ajastus, mil liitumiskõnelused lõpevad. See annab Eestile võimaluse osaleda 2006. a ELi eelarve koostamisel, ELi tulevikukonvendil, põllumajanduspoliitika reformimisel.
Kui palju on kandidaatriigid omavahel koostööd teinud, et läbirääkimistel oma kaalu tõsta?
Selleks on kandidaatriikide eelistused liiga erinevad. Ühine on vaid seisukoht igal juhul liituda mitte hiljem kui teised.
Kas võib juhtuda, et liitumiskõnelused ei lõpe selle aasta lõpuks?
Usun, et lõpevad. Ohtu näen aga selles, et Iirimaa ei ole veel ratifitseerinud Nice?i lepingut.
___________________________________________
SIGNE RATSO
majandusministeeriumi asekantsler
Millal loodab Eesti sulgeda energeetikapeatüki, kas tuleb minna suurematele järeleandmistele?
NRG-tehingu ärajäämine mõjutab Eesti liitumispositsioonis eelkõige finantseerimise skeemi, sest investeerimisvajadus on säilinud. Samuti on kadunud garanteeritud turuosa säte. Taotleme Brüsselist üleminekuaega turu avamiseks, mida mõjutab investeeringu tasuvusaeg.
Turu avamine tähendaks Eestile praegusel hetkel turu avamist Venemaale, sest Euroopaga ühendus puudub. See annaks Venemaale võimaluse dumpinghindadega Eesti energiatootmine välja suretada. Mis puudutab järeleandmisi, siis tõenäoliselt tuleb leppida lühema üleminekuajaga kui aastani 2015.
Kütusevaru osas olen ajapikenduse suhtes optimistlikum, sest sarnase kokkuleppe on Brüsseliga juba saavutanud Läti. Samuti paistab positiivselt lahenevat põlevkivienergeetika küsimus, kus taotleme ka ELi poolset kaasfinantseerimist sektori arendamiseks. Energeetikapeatüki loodame sulgeda sel poolaastal.
Mida tõstaksite esile Eestile olulistest teemadest, mis veel üleval on?
Maksupeatükis on muidugi tax-free küsimus. Tax-free kadumise mõjusid hindavad uuringud on andnud tagasilöökide kohta erinevaid tulemusi. Raske on prognoosida, kui kauaks jääb Eestis püsima erinev hinnatase, millega ka siis, kui laevapilet 200 kroonilt 450 kroonile tõuseks, tasuks kaubareis ikkagi ära. Küsimus on selles, kas kaitsta nõudmist, mis mingil juhul läbi ei lähe. Valitsuse ametlikku otsust tax-free?st loobumise kohta veel ei ole, kuid ilmselt see nii läheb.
Põllumajanduses on oluline taotleda lisaks võimalikult suurele rahasüstile tagatud pääsu Euroopa turule ? st kvoote.
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.