Järjest rohkem riigiasutusi suleb Viljandimaal oma esinduse uksed ja kolib Tartusse või Pärnusse, kirjutab Sakala.
Viljandi maavanema Helir-Valdor Seedri sõnul on see tendents pidevalt süvenenud, hoolimata sellest, milline valitsus võimul on.
Maavanem eristab kahte sorti likvideerimist: otsest ja hiilivat.
'Esimese korral suletakse siinne osakond täielikult, teise puhul esindus reorganiseeritakse, mis tähendab, et juhtimine ja otsustamine viiakse Viljandist ära, kuid väike osakond jääb siia alles. Viljandimaa inimesele on need halvad mõlemad,' rääkis Seeder.
'Kõige halvem on see, kui mingi riigiasutus suletakse täielikult ja siinsed inimesed peavad asjaajamiseks sõitma teise maakonna keskusesse, kulutades nii oma aega ja raha,' lisas ta.
Üks valusamaid reorganiseerimisi on maavanema hinnangul olnud haigekassa oma. Selle tulemusena tehakse kõik maakonnale olulisemad otsused Tartus. Seal määratakse, millist arstiabi ja mis ulatuses Viljandimaa inimesele siin antakse.
'On tõsine oht, et põhjendamatult eelistatakse Tartu haiglaid ja arste ning viljandlane peab põhjendamatult Tartusse sõitma,' selgitas Seeder.
Samuti puudutab üksikisikut halduskohtu Tartusse viimine. 'Eriti halb on see, et pole välja kujunenud ühtset keskust, kuhu asutused kolitakse ? ühed viiakse Tartu ja teised Pärnu, mõned ka Tallinna. Nii võib inimene täiesti segadusse sattuda, mis kuskil asub.'
Vähem tähtis pole Seedri arvates ka veterinaar- ja teiste laborite Viljandist minema viimine. 'Tegime ettepaneku, et Viljandis võiks olla üks labor, kuhu saaks anda kõiki olulisemaid proove, ning keerulisemaid ja kallimaid töid tehtaks mujal, kuid seda ei arvestatud.'
Ka äriregistri Viljandi maakohtu juurde jätmist ei arutatud, vaid viidi see Pärnu Maakohtu juurde.
Seedri arvates pole võimatu, et ka maksuametit tahetakse varsti reorganiseerida, häirekeskuse Elvasse viimine soovitakse ellu viia aga juba selle aasta jooksul.
'Tsentraliseerimist põhjendatakse sellega, et nii muutub teenus maksumaksjale odavamaks, tegelikult aga seda efekti pole,' leidis Seeder. 'Nende ümberkorralduste käigus ei lähtuta mitte elanikust, vaid ametkondlikust ja niinimetatud maksumaksja huvist, kusjuures viimase all mõeldakse ainult riigieelarveliste kulutuste kokkuhoidu, mitte teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti.'
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.