Kindlasti teavad paljud Eesti ettevõtete juhid ja omanikud, et ettevõtte tegevust on võimalik lisaks laenu- ja omakapitalile ning strateegilise investori kaasamisele finantseerida ka riskikapitaliga (venture capital). Vähesed on aga seda võimalust kasutanud ja teavad reaalselt, millist tüüpi ettevõtetele riskikapitali peamiselt pakutakse ning millal on otstarbekas mainitud finantseerimisviisi kasutada.
Riskikapitali investeeringuks loetakse tavaliselt finantsinvesteeringut kas asutatavasse, käivitusfaasis olevasse või kasvufaasis olevasse ettevõttesse. Riskikapitali pakkujateks on tüüpiliselt investeerimispangad ja -fondid, kes kasutavad investeerimiseks pensionifondide, annetusfondide, suuremate rahvusvaheliste organisatsioonide, suurettevõtete või ka rikaste eraisikute vahendeid. Mainitud investorite eesmärgiks on oma suuremahulistest investeerimisportfellidest paigutada suhteliselt väike osa kõrge riski/kõrge tootlusega investeerimisobjektidesse. Investeeringute ideeks on one out of ten printsiip, mille kohaselt loodetakse kümne riskikapitali investeeringu kohta vähemalt ühelt investeeringult märkimisväärset tulusust, mis kataks ülejäänud 9 investeeringu potentsiaalsed kahjud.
Millistel ettevõtetel on riskikapitali hankimine mõttekas ja vajalik?
Riskikapitali peamisteks objektideks on käivitusfaasis ja kiires kasvufaasis olevad ettevõtted, kelle probleemiks on ettevõtte käivitamise/tegevuse finantseerimine. Finantsinvestori otsimisega võiksid seega peamiselt tegeleda ettevõtted, kellel on head arenguväljavaated, kuid samas on probleeme pikaajalise laenukapitali hankimisega (liialt kõrged tagatis- ja omafinantseeringu nõuded ja laenukapitali kõrge hind) ning puudub ligipääs kapitaliturgudele (võlakirja- ja aktsiaturule). Käivitus- või kasvufaasis olevasse ettevõttesse strateegilise investori kaasamine võib tulenevalt ettevõtete puuduvatest või halbadest ajaloolistest finantsnäitajatest tähendada strateegilise osaluse müüki väga madala hinnaga. Viimasel juhul ei ole ettevõtte omanikel enamasti ka tulevikus võimalik müüdud osalust tagasi osta ja kaotatakse kontroll ettevõtte juhtimise üle. Finantsinvestori kaasamise korral säilib aga juhtkonnal kontroll ettevõtte üle ja suhteliselt levinud on juhud, mille korral finantsinvestori väljumisel investeeringust (tavaliselt 3?10 aasta jooksul olenevalt investeerimisobjekti perspektiivikusest) ostavad osaluse tagasi kas ettevõtte vanad omanikud või juhtkond. Riskikapitali kaasamine tähendab enamasti ka lisanduvat management know-how?d ja igakülgset toetust ettevõtte parema juhtimise korraldamisel.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.