Solkkütus rikub automootoreid

Statistikaameti energiabilansi andmetel tarbiti 2000. aastal võltsdiislit 200 000 tonni, millest 151 000 tonni toodi Eestisse kerge kütteõli nime all. Samal aastal ületas diislikütuse tarbimine 69 000 tonni võrra ametlikult maale toodud kütuse hulka, mis rahalises väljenduses on 752 miljonit krooni. Autobensiini tarbimine ületas varustatuse 109 000 tonniga, mis rahaliselt teeb 1,4 miljardit krooni. Kokku võis riigil jääda saamata 404 miljonit krooni aktsiisimaksu.

Ekspertide hinnangul pole olukord muutunud ka 2001. aastal, pigem on see läinud isegi halvemaks. Põhjus on keeruline ja auklik seadusandlus, mis võimaldab eri nimetuste all importida ahju- ja põllumeestele mõeldud diislit ning rasket kütteõli, mis nn keetmisega muudetakse diislikütuseks ja tanklates maha müüakse. Kvaliteet sealjuures loomulikult langeb. Eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis on võimalik osta puhast värvitud diislit lausa tanklatest. Pettureid ahvatleb kütuse smugeldamisel madal aktsiisimäär. Kui tavalise diislikütuse liitrilt tuleb aktsiisi maksta 3,04 krooni, siis ahjukütuse puhul on aktsiis vaid viiskümmend senti.

Tolliameti kontrollitalituse peaspetsialist Enn-Toivo Annuk ütles, et tihti võetakse tollis punaseks värvitud ahjukütusest hiljem värv välja ja müüakse turul diislikütusena.