Solkkütus rikub automootoreid

Kerge kütteõli ehk ahjukütuse nime all sissetoodud kütusest võib sulide käe läbi saada autode mootoreid laastav diislikütus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Statistikaameti energiabilansi andmetel tarbiti 2000. aastal võltsdiislit 200 000 tonni, millest 151 000 tonni toodi Eestisse kerge kütteõli nime all. Samal aastal ületas diislikütuse tarbimine 69 000 tonni võrra ametlikult maale toodud kütuse hulka, mis rahalises väljenduses on 752 miljonit krooni. Autobensiini tarbimine ületas varustatuse 109 000 tonniga, mis rahaliselt teeb 1,4 miljardit krooni. Kokku võis riigil jääda saamata 404 miljonit krooni aktsiisimaksu.

Ekspertide hinnangul pole olukord muutunud ka 2001. aastal, pigem on see läinud isegi halvemaks. Põhjus on keeruline ja auklik seadusandlus, mis võimaldab eri nimetuste all importida ahju- ja põllumeestele mõeldud diislit ning rasket kütteõli, mis nn keetmisega muudetakse diislikütuseks ja tanklates maha müüakse. Kvaliteet sealjuures loomulikult langeb. Eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis on võimalik osta puhast värvitud diislit lausa tanklatest. Pettureid ahvatleb kütuse smugeldamisel madal aktsiisimäär. Kui tavalise diislikütuse liitrilt tuleb aktsiisi maksta 3,04 krooni, siis ahjukütuse puhul on aktsiis vaid viiskümmend senti.

Tolliameti kontrollitalituse peaspetsialist Enn-Toivo Annuk ütles, et tihti võetakse tollis punaseks värvitud ahjukütusest hiljem värv välja ja müüakse turul diislikütusena.

Tolli ja politsei ühisreidide käigus tabatakse pidevalt sõidukeid, mis kasutavad nõuetele mittevastavat kütust.

Eesti tolliamet jälgib firmasid, millised toovad Eestisse rasket kütteõli, mis sarnaneb diislikütusega. ?Nendel firmadel hoiab tolliamet silma peal, kuni kütus on toimetatud lõpp-punkti ning seal vastavatesse mahutitesse paigutatud,? ütles Annuk.

Hetkel on tollil käsil kaks juhtumit osaühingutega Good Oil ning Ventrist. Lisaks on menetluses mõned juhtumid, mida Annuk veel kommenteerida ei soovinud.

Eesti Päevalehe andmeil on välja kujunenud kindel firmade ning riiulifirmade ring, kes kütust petuskeemiga müüvad.

Näitena tuuakse firmasid AS Oiliken ja ka OÜ Good Oil. Viimane tegutses eelmisel aastal turul ilma tegevusloata. Ettevõtte juhatuse liige Armo Korbelainen ei soovinud kommentaare anda. ?Ma ei tahaks sellest rääkida,? vastas ta küsimusele, miks tolliamet nende kütusepartiide liikumisel silma peal hoiab.

Kontrollorganite hinnangul on suur osa nn pestud diislikütuse müümisel tanklaketil Lukoil. Lukoil jäi eelmisel suvel vahele energiaturu inspektsioonile, kes avastas, et tanklaketi Paides asuvas Oil-Stopi tanklas ei vastanud müüdud diislikütus nõuetele ning oli halbade määrimisomadustega.

Hetkel kuum