• OMX Baltic0,21%302,67
  • OMX Riga−0,29%868,62
  • OMX Tallinn0,25%1 991,72
  • OMX Vilnius0,16%1 207,41
  • S&P 5000,24%5 857,98
  • DOW 30−0,36%42 257
  • Nasdaq 0,61%18 821,54
  • FTSE 100−0,05%8 600,91
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,53
  • OMX Baltic0,21%302,67
  • OMX Riga−0,29%868,62
  • OMX Tallinn0,25%1 991,72
  • OMX Vilnius0,16%1 207,41
  • S&P 5000,24%5 857,98
  • DOW 30−0,36%42 257
  • Nasdaq 0,61%18 821,54
  • FTSE 100−0,05%8 600,91
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,53
  • 13.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tulumaks 13 protsendini

Euroopa Liidu liikmesriikidest kostab üha enam hääli, et Eesti peab muutma oma tulumaksuseaduse seda osa, mis näeb ette maksuvabastust ettevõtete reinvesteeritud kasumilt. Peaminister Siim Kallas sõdib väga õigesti sellele vastu, kinnitades, et Eesti seda ei tee. Eks aeg näitab, ilmselt lähevad tõsised vaidlusel sellel teemal Brüsseliga lahti pärast võimalikku liitumist.
Samas on Eestil praegu viimane aeg astuda hoopis samm edasi ja muuta eraisikute tulumaksumäära. Alandada seda seniselt 26 protsendilt 13 protsendini.
Heaks näiteks on meie naaber Venemaa, kes möödunud aasta algusest oma senise kolmeastmelise (12, 20 ja 30 protsenti) tulumaksusüsteemi lihtsaks ja nauditavaks, 13protsendiliseks, ümber tegi. Venemaa alandas ka ettevõtte tulumaksu seniselt 35 protsendilt 24 protsendini.
Edusammud on silmanähtavad ? kui veel 1999. aastal oli Venemaa maksutulu kümnendik sisemajanduse koguproduktist, siis eelmise aasta lõpuks tõusis see juba 16 protsendini.
Majandusanalüütikud väidavad Venemaa näitel üheselt: väiksem tulumaks suurendab maksutulusid ja aitab varimajanduse osakaalu vähendada. Meenutuseks ? Venemaa majandus kasvas mullu 5 protsenti ja seda sugugi mitte ainult naftadollarite toel.
Venemaa lihtne ja edukaks osutunud maksukärbe paneb oigama isegi majandusvabadusega harjunud ameeriklased, kes maksavad juristidele ja konsultantidele tuludeklaratsiooni koostamise eest aastas 140 miljardit dollarit. Ega jänkidel kuueastmelises tulumaksusüsteemis (10, 15, 27, 30, 35 ja 38,6 protsenti) lihtne orienteeruda ole.
Tagasi Eesti juurde. Meie maksutulud kokku moodustavad 29 miljardit krooni ehk peaaegu kolmandiku SKPst ja eraisikute tulumaksu osa tänavuse aasta riigieelarve kohaselt 3,4 miljardit krooni. Maksu kärpimine poole võrra tähendaks automaatse arvutuse kohaselt 1,7 miljardi krooni suurust auku eelarves.
Kui hiljutise uuringu järgi on varimajanduse aastane toodangumaht Eestis 17 miljardit krooni, siis ei pea just eriline optimist olema uskumaks, et vähemalt kümnendiku võrra peaks tulumaksu kahekordne vähendamine varimajandust kahandama ja et tulumaksu tegelik laekumine riigieelarvesse praeguselt tasemelt ei vähene, vaid hoopis kasvab. Lisaks aitaks ümbrikupalkade mõninganegi vähendamine maailmatasemel kõrget sotsiaalmaksu laekumist suurendada.
Kõik on rahul ? maksumaksjad, maksukogujad, ja isegi Eesti märgi otsijad. Milline hea argument (rikaste) välismaalaste Eestisse elama kutsumiseks!
Ega tulumaksu alandamise idee Eestis uus pole, seda on vaikselt propageerinud ka praegu valitsuses istuv Reformierakond. Kuid just nimelt vaikselt, möödunud aasta alguses tollase rahandusministri Siim Kallase avaldus alandada üksikisiku tulumaksu 20 protsendini sellest aastast on unustusse vajunud.
Tulumaksu alandamisest rääkijaid vaadatakse üha enam kui poolearulisi, sest ?seda pole võimalik ju niikuinii teha ja riigieelarvesse tekib suur auk?. Eriti veel, kui valitsuse teise osapoole, Keskerakonna üks valimissambaid on astmelise tulumaksu sisseviimine.
Nii keskendutakse hoopis olemasoleva maksusüsteemi säilitamisele ja serveeritakse seda kui Eesti huvide kaitsmist euroläbirääkimistel. Samas on üsna kindel, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist Eestil maksusüsteemi atraktiivsusega tegeleda ei lasta ja seninegi originaalsus surutakse varem või hiljem ühtsetesse raamidesse.
Aasta pärast ametisse astuval, loodetavasti uuel koalitsioonivalitsusel ajalooline ja viimane võimalus Eesti maksusüsteemi muutmiseks.
Riigikogu valimised näitavad, kas võidavad need, kes ei usu madala maksumäära efektiivsust, ei malda rikkust koguda ja tahavad kohe ümber jagama hakata, või need, kes madalasse maksumäära usuvad.
Selleks tuleks aga tühi mula ja pateetilised väljendid parteiprogrammides unustada ning öelda välja, kas hääletatakse maksude alandamise poolt või mitte. Valijal lihtsam otsustada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele