Maakond, mis loob ise rikkust

Sageli armastatakse rõhutada Ida-Virumaa eripära, kuigi selleks pole põhjust. Ida-Virumaa on tööstuspiirkond. See on peamine erinevus Eestimaa teiste maakondadega võrreldes. Kohalikud suurfirmad annavad tööd tuhandetele inimestele. Ida-Virumaa tuntumad suurettevõtted ? Narva Elektrijaamad, Eesti Põlevkivi, Kreenholm, Viru Keemia Grupp ja Silmet ? annavad tööd 14 000 inimesele. Viie ettevõtte käive on ligi 7 miljardit krooni.

Muljetavaldav on ka Ida-Virumaa ekspordi ja impordi bilanss, mis erinevalt Eesti riigi 2000. aasta enam kui 18 miljardi krooni suurusest miinusest on ligemale 1,5 miljardi krooniga plussis. Ida-Virumaa ettevõtete eksport moodustas 2000. aastal ligemale 3,5 miljardit ja import 2 miljardit krooni. Need ei ole kindlasti kehvad tulemused. Teades, millised on piirkonna suurte tegijate võimalused ja pikaajalised kavad, on arenguruumi veel küllaga.

Eespool toodut arvestades tekib tahtmine küsida, miks ikkagi on Ida-Virumaal nii palju töötuid. Samas saavad kõik aru, et majanduse reformimisel ei ole võimalik jätkata vanaviisi. Märksõna on restruktureerimine, mis tähendab kahjulike tootmisüksuste müümist, sulgemist või põhjalikku ümberkorraldust. Paratamatult jääb osa inimesi tööta. Kirjeldatud muutus on Eesti teiste piirkondadega võrreldes Ida-Virumaal tunduvalt suurem.

Teine oluline erinevus on see, et Ida-Virumaa elanikest on kõigest 19 eestlased, ehk rahvuse küsimus. Tulevikku silmas pidades ei ole see kaugeltki probleem, vaid võimalus. Hea asukoha tõttu võib Ida-Virumaad nimetada lääne-ida koostööalaks. Selles kontekstis on venekeelne keskkond meile kasulik. Homse pärast ei pea muretsema, sest meil on kaup, mida tulevikus müüa ? see on vene keele oskus. Juba praegu on Põhjamaad näidanud suurt huvi Vene suunal ja Ida-Viru maakonna roll on olla vahendaja.

Autor: Dainis Hirv