90ndate alguses pretendeerisid Kadrioru maalilisele, Koidula tänav 18 asunud majale nii ajalooteaduse grand old man Raimo Pullat kui Rosalie Nöps, linnavalitsus tagastas maja Pullatile. Veebruaris suutis 80ndates aastates Nöps pärast ligi kümme aastat kestnud kohtuskäimist tõestada, et hoopis tema on õige omanik ning linnalt kohtu kaudu maja väärtuse ehk 3,1 mln krooni kahjutasu välja nõuda.
Juhtunut arutatakse tõenäoliselt lähiajal ka linnavalitsuse istungil, tegu on seni ainsa teadaoleva suurema tagastamisveaga.
Tagastamisbürokraatia hammasrataste vahele jäi seega saatuse kummalise keerdkäiguna mees, kes 1944. aastal äraviidud Tallinna linnaarhiivi tagasitoomisega Saksamaalt teinud tagastamisprotsessi väga palju lihtsamaks, aukodanik ja doktor Raimo Pullat (s 1935). Nüüd kaaluvad linnavalitsuse ametnikud omakorda hagi esitamist Eesti-Poola suhete edendaja Pullati vastu. Muidu jääks proua Nöpsile 3,1 mln krooni ulatuses kinnimakstav tagastamisviga maksumaksja kanda.
?Pole vaja, et inimesed sellest teada saavad,? keeldus Rosalie Nöps jutuajamisest kohtuvõidu teemal ja tema häälest kostus kõike muud kui võidurõõmu. Protsessi tagamaid tundvad linnaametnikud viitavad, et eakat prouat on varjuna kasutanud tuntud äriperekond, firma asutamisdokumentide müüjana tuntud Krachtid.
Kersti Kracht nõustus, et neid huvitas Koidula tänava maja, seal asus firma Kermon, mis nüüdseks on kolinud Meriväljale. ?Mina otsisingi Rosalie Nöpsi üles ja meie ajasimegi neid kohtuasju.? märkis Kracht. Äriperekond lootis aastaid tagasi maja erastamise kaudu hoopis endale saada.
Kersti Kracht lisas, et maja müüdi 90ndate keskel varsti pärast Pullatile tagastamist sümboolse hinnaga, kümneid kordi alla tegeliku turuhinna, edasi, et tekitada sellele n-ö heausksest omanikku.
Krachtide huvi seisnes Kersti Krachti sõnul majasse kaheksaks aastaks püsimajäämises, et nad ei peaks bürood mujale kolima. Nii otsisid nad üles proua Nöpsi ja alustasid kohtuasja.
Praegu pole Kersti Krachtil enda kinnitusel maja vastu enam huvi, sest büroo on Meriväljale kolinud.
?Piinlik teema linnavalitsuse jaoks,? märkis Rosalie Nöpsi ligi kümmekond aastat kõikvõimalikes protsessides esindanud jurist Martin Teder. ?Rosalie Nöps tahtis oma õigust saada ja lõpuks selle ka sai.?
Tallinna linnavalitsust esindas ringkonnakohtus maa-ameti jurist Priit Lello. Ta rääkis, et ehkki linn kaebas ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse, sai Rosalie Nöps raha juba kätte.
Küsimusele, kas raha ei makstud ära mitte liiga vara, sest riigikohus võib asja hoopis teise suunda pöörata, vastas Lello, et kohtutäitur lihtsalt võttis Nöpsi esindaja nõudmisel raha linna kontolt maha.
Lello rääkis, et linn analüüsib võimalust pöörata hagi omakorda 3,1 mln krooni väljanõudmiseks Tallinna aukodaniku Pullati vastu.
Lello põhjendas segadust maja tagastamise ümber sellega, et Raimo Pullat esines tagastamisjuhtumis kui maja testamendijärgne pärija ning Nöps kui nn seadusjärgne pärija. Testamendijärgset pärijat vaatles vara tagastamise komisjon seadusest lähtuvalt kui eelisjärjekorras pärijat. ?Konks seisnes selles, et Pullat oli nõnda-öelda hoopis testamendijärgse pärija pärija,? märkis Lello.
Teenekas linnakodanik, ajaloolane Raimo Pullat soovis jutuajamise maja teemal edasi lükata aega, mil ta tervis paremas korras. Kogu kõnealune kohtuprotsess on Pullati tervist tugevasti ruineerinud.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini