Üheks lihtsamini tuvastatavaks on sealjuures kolmanda osapoole kulud ehk 3PL (Third Party Logistics Service Provider) ? logistikateenuseid pakkuvailt firmadelt sisse ostetud teenuste maksumus.
Seda on võimalik kalkuleerida nii eelnevalt hinnapakkumiste põhiselt kui ka osutatud teenuste eest laekunud arvete alusel.
Teenuse ostjail on enne läbirääkimistele asumist teenusepakkujaga kasulik omada ülevaadet viimase hinnakujunduse poliitikast ja seda mõjutavaist faktoreist, et tunnetada reaalseid piiranguid ning maksimaalselt olemasolevaid võimalusi ära kasutada.
Samuti vastab ?avatud kaartide? põhimõttele tarneahelate juhtimises ja suhteturunduses leviv kollaboratiivse hinnakujunduse suundumus. See tähendab kliendi ja teenusepakkuja koostööna ühise lisaväärtuse loomist pidevalt alanevate kogukuludega.
Infobarjääride langetamine partnerite vahel on usalduse piiratusest tingituna siiski veel hell teema.
Selle kiirendamisega tegelevad teadused suhteturundus ja ettevõtte suhete juhtimine (Enterprise Relationship Management ? ERM). Viimane on Gartner Groupi poolt 2001. aastal teadvustatud uus termin, mis on integreeritud mudel suhteturunduse ja logistika distsipliinidest.
ERMi ideoloogia kattub oma eesmärkide osas suuresti Põhjala (Nordic) teenuste turunduskoolkonna suhteturundusliku suundumusega. Näiteks on Grönroos juba 1996. aastal defineerinud, et turunduse kõrgeimaks eesmärgiks on ?ettevõtte turundussuhete juhtimine?.
Peamine usalduse puudumise põhjus on kartus, et partner hakkab niigi madalat kasumit veelgi ?välja väänama?.
Kollaboratiivne hinnakujundus võtab piltlikult väljendades ?tõeliselt tuld? alles peale tulemüüride langemist.
Logistikateenused jaotuvad järgmistesse peamistesse alarühmadesse:
Hetkel kuum
Kõik kopterites olnud inimesed hukkusid
transporditeenusedtolliteenusedladustamisega seonduvad teenusedlisaväärtust loovad teenusedjaotusteenused ehk distributsioonviimasel ajal lisandunud ning jõuliselt arenevad IT-teenused
Neist kõige laialdasemalt tarbitavad on transporditeenused.
Eraldi võiks käsitleda klientide tegevuse osalise finantseerimisega seonduvaid teenuseid, mis on üldjuhul integreeritud ülalloetletutega. Enimlevinud selliseks teenuseks on krediidi andmine ehk maksetähtaja võimaldamine peale teenuse osutamist, millesse on harjutud suhtuma kui iseenesestmõistetavasse nähtusesse.
Mitut erinevat liiki logistikateenust ühendavat terviklikku komplekslahendust ostes on tegemist integreeritud logistilise teenuse ostuga. Eesti mõistes vaadeldakse integreeritud logistilise lahendusena olukorda, mil klient ostab teenusepakkujalt samaaegselt ja omavahel seotult vähemalt kahte liiki teenust, millest üks on seotud ladustamise või terminalikäsitlusega. Näiteks transporti ja ladustamist või siis ladustamist ja distributsiooni.
Loogiline on, et neile lisandub peaaegu kohustuslikus korras mingi taseme IT-teenus arvestuse pidamise ning ülevaatlikkuse tagamise võimaldamiseks. Seda sellepärast, et näiteks kirja või faksiga laoseisude kliendile saatmine ei ole piisavalt operatiivne, eeldab topelt andmesisestusi jne.
Logistikast on viimase nelja aastakümne jooksul välja arenenud tarneahelate juhtimise ehk SCM (Supply Chain Management) nimeline distsipliin, mis ei ole mitte lihtsalt teine nimetus logistikale, kuna oma eesmärkide saavutamisel väljub SCM logistika raamest, kaasates mitmeid juhtimisdistsipliine.
Tänu kasvanud teadlikkusele on rõhk asetatud terviklike logistiliste protsesside juhtimisele, suurendades kontrolli tarnijate, distribuutorite ja klientide tegevuse üle, viimaks tootmismahud vastavusse lõpptarbijate nõudlusega.
Selliselt on võimalik vähendada varusid, lühendada juhtaega ehk aega kliendipoolsest tellimuse esitamisest kuni talle saadetise kohaletoimetamiseni (ingl k lead time) ja alandada logistilisi kogukulusid.
Traditsiooniliselt on nõudluse määramatuse tõttu olnud vajalik hoida varusid tarneahela igas sektsioonis, mis resultaadina kasvatab toodete läbi ahela toimetamise kulu. Teiseks, varud tarneahela erinevais sektsioonides pikendavad sageli nädalate võrra komponentide tootmisprotsesside läbimist ja toodete klientideni jõudmise juhtaegu.
Tagajärjena ei reageeri tarneahel piisavalt kiiresti nõudluse muutustele. Selletõttu kasvavad varud kogu ahela ulatuses. Need probleemid kerkivad esile seetõttu, et mitte ühelgi tarneahelas osalejaist pole täielikku ülevaadet nõudluse ja varude seisu kohta kogu ahela ulatuses, mis sunnib neid igaühte eraldi langetama otsuseid iseseisvalt.
Uudse distsipliini SCM peamiseks ülesandeks on saanud selle määramatuse vähendamine ning teenusepakkujate rolliks on muuta tarneahelad klientide jaoks ?läbinähtavaiks?. See on olukorra tagamine, mil kõik tarneahelas osalejad, tehas, distribuutor, hulgimüüja, jaemüüja omavad reaalajas ülevaadet kogu tarneahelas toimuvast.
Need probleemid kerkivad esile seetõttu, et mitte ühelgi tarneahelas osalejaist pole täielikku ülevaadet nõudluse ja varude seisu kohta kogu ahela ulatuses, mis sunnib neid igaühte eraldi langetama otsuseid iseseisvalt.
Logistikateenustest kõige laialdasemalt tarbitavad on transporditeenused, mis omakorda jaotuvad:
auto- ja treilervedudekskonteinervedudeksõhuvedudekskuller- ja postiteenusteksraudteevedudeksmerevedudeksmultimodaalseiks (mitut veoliiki hõlmavaiks)vedudeks.
Autor: Illimar Paul