Ericsson sattus eeluurimise alla

?Oleme otsustanud alustada Ericssoni eeluurimist. Kahtlustus seisneb lühidalt selles, et firma on tõsiselt raskendanud maksuameti kontrollimistööd,? ütles EBMi peauurija Lage Carlström Rootsi ajalehele Dagens Industri. Uurimise käigus kuulatakse üle mitmeid Ericssoni juhte.

Rootsi seaduste kohaselt on firmadel lubatud oma välismaistele kaubandusagentidele ja turukonsultantidele makstavate summade pealt saada maksusoodustust. Aga sellisel juhul peab firma oma raamatupidamises täpselt kajastama, kellele raha on makstud ja kuidas need on seda kasutatud.

Ericssoni probleemid algasid eelmise aasta detsembris, kui maksuamet ei aktsepteerinud firma taotletud 728 miljoni Eesti krooni suurust maksusoodustust väitega, et Ericssoni raamatupidamise andmed ei kajasta raha kasutamist. Maksuameti nõude peale esitas Ericsson täiendavaid andmeid, kuid ka need ei rahuldanud maksuametit ja Ericssonil tuli maksta lisaks maksudena 206 miljonit krooni.

?Me ei suutnud paljudel juhtudel kindlaks teha, kellele konkreetselt on makstud ja mille eest. Maksusoodustuste tegemisel on niisuguste andmete esitamine aga otsustava tähtsusega,? ütles Stockholmi maksuameti esindaja Per-Göran Blomgren kommentaariks.

Rootsi maksuseadused näevad ette, et kui maksuamet kahtlustab firmat maksuseaduste rikkumises, siis tuleb tal anda asja uurimine üle EBMile, nagu praegusel juhul tehti.

Eeluurimine puudutab 33 turukonsultandi ja kaubandusagendi kuni 4,6 miljardi krooni suuruste arvete kajastamist Ericssoni raamatupidamises. Juhul kui EBM leiab, et Ericsson on rikkunud konsultantidele maksmise raamatupidamisreeglite vastu, esitatakse firmale ametlik süüdistus.

Ericsson müüb 95 oma toodangust välismaal. Neis riikides või piirkondades, kus firmal puudub tütarfirma, kasutab Ericsson oma huvide esindamisel ekspertide ehk nn kaubandusagentide abi. Ericsson ise väidab, et need inimesed osutavad firmale konsultandiabi ja saavad selle eest tasu. Tegelikult lasub aga kahtlus, et need isikud kasutavad saadavat raha Ericssonile tähtsate tellimuste hankimiseks, näiteks altkäemaksude abil.

Sellele viitab näiteks poolteist aastat tagasi Rootsi ajalehes Expressen ilmunud lugu ühest Itaalia ärimehest, kes väitis, et on Ericssoni ülesandel peitnud salakontodele 292 miljonit krooni, mis olevat mõeldud altkäemaksudeks. Ehkki Ericsson nimetas neid kuuldusi alusetuks, hakkas Rootsi maksuamet just pärast seda põhjalikumalt huvi tundma Ericssoni väliskonsultantidele tehtavate maksete vastu.

Ericssoni avalike suhete juht Pia Gideon ütles Dagens Nyheterile, et firma peab maksuameti detsembrikuist otsust täiendavate maksude kehtestamise kohta ja samuti praegust EBMi eeluurimist endiselt alusetuks.