Stabiilsed hinnad suretavad aktiivsust

Kokku kuivanud kauplemisaktiivsus lükkas eile Tallinna börsil aktsiahinnad vaikselt allapoole. Tehingute arv kukkus 63ni, mis on selle aasta üks kehvemaid tulemusi.

Investorite passiivsuse taga võib olla kaks peamist põhjust.

Esiteks läks Tallinna börs teisipäevast reaalajas hindade näitamiselt üle 15minutisele viitajale, mistõttu on investeerimisotsuse tegemiseks mõttekam kasutada teisi infokanaleid. Ümberõppimine võtab arvatavasti mõnevõrra aga aega, enne kui kõik vanaviisi laabuma hakkab.

Teiseks põhjuseks tuleb tuua aktsiahindade kiire hinnatõusu selle aasta alguses. Kuigi alates veebruari lõpust on aktsiate hinnatõus Tallinnas pidurdunud, tõusid esimese kvartali kokkuvõttes vähegi likviidsed aktsiaid Tallinna börsil keskeltläbi kolmandiku.

Võib arvata, et praegu on turul tegemist surnud punktiga, kus ostjad ootavad odavamaid aktsiahindu, müüjaid seevastu tõusu jätkumist.

Aktiivsus tõuseks, kui aktsiaturg liiguks sellelt tasemelt ära. Sealjuures pole suurt vahet, kummas suunas. Eriti rusuvalt mõjub paigaltammumine spekulatiivsele rahale, mis on liikumiste peale eriti maias.

Näiteks eilse igava päeva käivet üleval hoidnud Hansapanga aktsia on liikunud pärast Soome HEX-süsteemile üleminekut 25. veebruarist, ehk peaaegu poolteist viimast kuud, 200?212 krooni vahemikus. Eile sulgus ligi 28 mln kroonist käivet näidanud aktsia 209,66 kroonil (13,40 eurol) ehk 0,2 miinuses.

Eesti Telekom lõpetas 83,03 kroonil (5,31 eurol) ehk 1,1 madalamal kui päev varem.