Maailma popim mersu uuenes põhjalikult

Kui ?kurvasilmse? E-klassi Mercedese uus mudel tänaval vastu sõidab, ei pane enamik inimesi ilmselt tähelegi, et tegemist on uue E-klassi mudeliga. On ju kaks ovaalset tuledepaari peamine, mis E-klassi teistest mersudest eristab, ja need on olemas ka uuel mudelil. Lähemalt uurides on siiski näha, et tulede kuju on pisut piklikum, tulede ülesehitus sootuks teine ja ka esipamper ning iluvõre on pisut teise kujuga. Üldjoontes on esiosa siiski suhteliselt eelmise mudeli sarnane.

Seda ei saa aga öelda auto tagaosa kohta. Tagumised tuled sarnanevad pigem S- või C-klassi kui vana E-klassiga. Pagasiluugi osa on kõrgem ja kandilisem, tagapamper laiem, pidurituli on ehitatud C-klassiga sarnaselt pagasiluugi ülaosasse jne. Ka sisemus on uuel E-klassil teistsugune. Põnevaid lahendusi leiab sealt üksjagu ja proovisõidul peavad ka palju näinud autoajakirjanikud mõne funktsiooni lahti ?häkkimisega? vaeva nägema. Näiteks on lisavarustusena keskkonsooli paigaldatav CD-boks nii kavalalt ära peidetud, et tema olemasolust ei anna märku mitte miski. Alles mõneminutilise peamurdmise järel selgub, et ohutulede lüliti all olevale nikkelribale vajutades tõuseb üles istmesoojenduse jms nuppe sisaldav paneel ja selle alt jookseb välja CD-vahetaja.

Kuid see, mis silmaga näha, on kõigest jäämäe veepealne osa. E-klassi uuendamisega tegeles DaimlerChrysler tervelt 4 aastat, kulutades selle jooksul tublisti rohkem raha, kui on Eesti riigi aastane eelarve: kokku üle 30 miljardi krooni. Ja eks see ole ka mõistetav, sest tegemist on ju Mercedese kõige olulisema mudeliga, mille turuosa on Saksamaal omas klassis üle veerandi. Eestis on paaril viimasel aastal olnud müüduimaks Mercedeseks küll uus C-klass, kuid pole välistatud, et olukord taas E-klassi kasuks pöörab: juba on tellitud umbes 60 uut E-Mercedest ja maaletoojad kauplevad tehaselt kvootide suurendamist. Mullu läks kogu aasta jooksul kaubaks 68 sama mudelit.

Igatahes on kulutatud raha muutnud uue E-klassi sarnasemaks Mercedese lipulaeva, S- klassi autoga. Näiteks on nüüdseks võimalik ka E-klassile paigaldada seni vaid S-klassi privileegiks olnud Airmatic semiaktiivne õhkvedrustus. Sügisel müügile jõudval E 500 mudelil on see koguni standardvarustuses, ülejäänud mudelite puhul maksab see 25 000 lisakrooni, mis Mercedese ostjale ei ole ilmselt väga suur raha (näiteks AMG Mercedese puidust ukselingid maksavad umbes sama palju). Airmatic DC õhkvedrustusega auto laskub aga näiteks kiirusel 140 km/h 15 mm madalamale, mis oluliselt parandab aerodünaamikat ja teelpüsivust ning vähendab kütusekulu, rääkimata stabiilsusest kurvides jms.

Lisaks on uue E-klassi standardvarustuses Sensotronic elektro-hüdrauliline pidurdusassistent, mis alles mõni aeg tagasi võeti esmakordselt kasutusele SL sportkupeel. Tegemist on piduritega, mis ei saa käsklust juhilt enam pidurivedeliku ja -vooliku kaudu, vaid läbi elektrijuhtmete. Proovisõidul on vahe tavapiduritega ka täiesti tajutav ? elektrilised pidurid rakenduvad aeglaselt sõites üsna äkiliselt ja pedaali vajutamisega ei tohi eriti üle pingutada. Kiiremal sõidul ei ole vahe enam nii tuntav ja kuna piduriassistendi tööd juhib mikroarvuti, mis omakorda on ühendatud elektroonilise stabiilsuskontrolliga ESP, võib libedal ja märjal pidurdades olla üsna muretu: auto teab ise, millist ratast ja kui palju on tarvis pidurdada. Ja tõepoolest, proovisõidul kurvilisel ja libedal metsavaheteel keset kurvi äkkpidurdades ei sütti ESP märgutuli hetkekski, iga teise auto puhul oleks see olnud möödapääsmatu.

Ka mootorid on uuel E-klassil võimsamad ja ökonoomsemad. Kokku 5 erinevat mootorit, millest kolm bensiini- ja kaks diiselmootorid. Ja Mercedes on tõenäoliselt üks väheseid automarke, mille diiselmootorid ka eestlastele huvi pakuvad. Nimelt ei ole hinnavahe võrreldes bensiinimootoriga sugugi väga suur (11 800 krooni Mercedese hinna juures on üsna tühine summa). Seevastu on diiselmootor võrreldes bensiinimootoriga märksa tegusam ja erinevust müratasemes ei ole sõidu ajal üldse tunda. Hobujõude on neil mõlemal võrdselt (nii 2,6-liitrisel V6 bensiinimootoril kui ka 2,7-liitrisel CDI diiselmootoril on 177 hobujõudu), proovisõidul on aga diiselmootor oluliselt võimekam ja seda eeskätt tohutu pöördemomendi tõttu: diislil on 425 Nm moment saadaval juba alates 1800 (automaatkäigukastiga autol alates 2000) pöördest minutis, bensiinimootori maksimaalne moment on aga 240 Nm ja seda alles 4500 pöörde juures. Tegelikus elus tähendab see üht: diiselmootoriga vajuta gaasipedaali mis kiirusel ja mis käiguga tahes, selg vajub istmesse ühtmoodi jõuliselt, bensiinimootor peab end märksa kauem koguma, enne kui õige hoo sisse saab. Vahe väljendub ka kiirenduses: paigalt 100 km tunnikiiruse saavutab diiselmootor 8,7, bensiinimootor 9,2 sekundiga. Ainus, mille poolest diisel bensiinimootorile karva võrra alla jääb, on tippkiirus, kuid märksa olulisem on meie oludes siiski kiirendus ja kütusekulu. Ka viimase osas näitasid autode pardaarvutid oodatult keskmiselt 2 liitrit 100 km kohta diiselmootori kasuks.

Lisaks kahele nimetatud mootorile on uue E-klassi mudelinimistus 2,2-liitrine diisel- ja 3,2-liitrine bensiinimootor, pisut hiljem lisandub 5-liitrine V8 bensiinimootor, millel võimsust 306 hj ja pöördemoment 460 Nm 2700?4000 pöörde juures minutis. Tippversiooni kiirendus paigalt kiiruseni 100 km/h on 5,9 sekundit, tippkiirus 250 km/h, keskmine kütusekulu 11,5 liitrit 100 km kohta. Senine 2-liitrine bensiinimootor on mudelinimistust kadunud, seda asuvad veel sel aastal asendama uued 1,8-liitrised kompressormootorid, mudelinimi E 200 K aga säilib. Järgmisel aastal on oodata ka uusi 2,5- ja 3,5-liitriseid V6 mootoreid. Kui rääkida baashindadest, siis on need mer-sulikud, kuid mitte müstilised. S-klassiga võrreldes on baashind (kui võrrelda näiteks 3,2-liitriste mootoritega autosid) ca 300 000 krooni odavam, C-klassist aga vähem kui 100 000 krooni kallim. Kõige odavam E-klass on 2,2-liitrine diisel, mille alghind on 536 900 krooni (tõenäoliselt langeb odavaima versiooni hind, kui müügile jõuavad uued 1,8-liitrised mootorid). Kõige kallima ehk E 500 baashind on 890 900 krooni, kõik ülejäänu sõltub juba iga ostja maitse-eelistustest. Baasvarustusest midagi hädavajalikku välja pole jäänud, kui, siis ehk vaid kiirustundlik roolivõimendi, mis on standardis vaid E 320 ja E 500 versioonil. Nelikveoline 4 Matic E-klass jõuab müügile sügisel, universaalkere aga tuleval kevadel.