Paljuski sõltub juhtimise edu sellest, kui hästi suudetakse tööd mõjutavate inimeste isiksuseprofiili mõista ning seda suhtlemisel arvestada.
Ilmselt on iga tööandja tuttav olukorraga, kus alluva või kolleegi iseloom mõjutab seda, kuivõrd usalduslikuks kujunevad tööalased suhted ja milliseks firma mikrokliima.
Hinnang inimese üldisele meeldivusele põhineb aga eelkõige just tema isiksuseomadustel.
Psühholoogid on aastakümneid püüdnud leida struktuuri, mille abil oleks võimalik iseloomu kirjeldada ning erinevaid inimesi omavahel võrrelda.
Nüüdseks on enamik uurijaid jõudnud üksmeelele, et kõik erinevad tunnused on kirjeldatavad viie laiema omadustegrupi abil: emotsionaalne stabiilsus ehk pingetaluvus, ekstravertsus ehk seltskondlikkus, sotsiaalsus ehk koostöövalmidus, meelekindlus ehk eesmärgile suunatus ning avatus kogemusele ehk uute kogemuste otsimine.
Need baasilised ?ehitusblokid? koosnevad paljudest alaosadest, mille omavahelised kombinatsioonid loovad igaühele unikaalse iseloomu ja käitumismustri.
Piltlikult öeldes on nimetatud baasilised omadused nagu suhkur, jahu, või ja munad piruka jaoks, unustamata sealjuures, et piruka lõplik kuju ja maitse on enamat kui lihtsalt taigna koostisosade summa.
Oskus kõiki neid omadusi tervikuna näha inimestes, kellega me igapäevaselt või tööalaselt kohtume, loob aluse inimeste mõistmiseks ja ühise keele leidmiseks ning vajadusel ka nende poolt tehtavate otsuste mõjutamiseks.
Kuidas mõjutab isiksuseprofiil ametialase kompetentsuse kujunemist?
Isiksuseprofiili hindamise olulisus tööalases kontekstis sõltub sellest, kui palju tõstab selline analüüs soorituse efektiivsust nii organisatsiooni, meeskonna kui ka indiviidi tasandil. Efektiivne sooritus tuleneb otseselt kompetentsest, eesmärgipärasest ja motiveeritud tegevusest. Üheks oluliseks kompetentside väljaarendamist mõjutavaks teguriks on see, kas ja kui tugevalt toetab inimese isiksuslik profiil vajaliku kompetentsi kujunemist.
Isiksuseomadused mõjutavad tööalaste kompetentside arendamist läbi kolme tasandi.
Üks-ühene vastavus ? teatav üks isiksuseomadus on käsitletav kompetentsina. Näiteks võib enesekindlust defineerida võtmekompetentsina paljudel müügitegevusega seotud ametikohtadel ning tähendab sisuliselt otseselt sama omadust, mida kirjeldab isiksusetest.
Kombinatiivne vastavus ? teatav isiksuslik profiil tervikuna vastab ühele kompetentsile. Näiteks ?teiste arendamine? kompetentsina eeldab nii kõrget sotsiaalsust, kõrget avatust kui ka kõrget ekstravertsust.
Kaudne mõju ? kompetentsi väljaarendamine sõltub pigem kogemusest ja teadmistest kui isiksuslikust profiilist. Näiteks ?majanduslik teadlikkus? sõltub kompetentsina eelkõige teadmistest ja kogemusest ning vaid osaliselt inimese saavutusvajadusest ja sihikindlusest.
Seega annab oskus analüüsida isiksuslikku profiili võimaluse hinnata tööalaseid kompetentse ning eelkõige loomupärast potentsiaali nende väljaarendamiseks.
Olenemata sellest, kas ollakse suurfirma juht, klienditeenindaja või spetsialist, kellel pole ühtegi alluvat, on igaühel täita omad eesmärgid. Nende saavutamisel annab oskus tajuda enda ja teiste loomupäraseid tugevusi ja omadusi võimaluse arendada efektiivsemaid käitumisstrateegiaid ning suutlikkuse mõista oma alluvate, kaastööliste või klientide isiksuslikku profiili. See kõik mõjutab otseselt tulemuse saavutamise kiirust ja efektiivsust.
Autor: Aire Nõlvak