Kalatööstustel ohus 700 miljoni krooni eest Ukraina-eksporti

Praegu kehtib Eestil Ukrainaga kaubeldes vabakaubandusleping, kuid kui Eesti saab Euroopa Liidu (EL) liikmeks, rakendab Ukraina sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele kehtivate tollimaksudega ka Eesti toodetele kuni 30protsendilist tollimaksu. Suurimat kahju Ukraina vabakaubanduslepingu kadumisest saavad kalakonservitootjad, kelle toodangust läheb praegu märkimisväärne osa Ukrainasse.

Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ütles, et võimalikes tagasilöökidest kalatööstustele pärast Eesti ELi astumist on räägitud juba pikka aega, kuid ametnikud pole suutnud seni välja käia ühtegi rahuldavat lahendust. ?Ütlevad, et minge uutele turgudele, aga kus need turud siis on? Eurooplane ju kalakonservi ei taha,? rääkis Noormägi. ?Järelejäänud paari aastaga on muidugi raske enam midagi muuta.?

Siiski näeb Noormägi ühe lahendusena kalatööstustele samalaadset riiklikku kompensatsiooni, nagu saavad laevafirmad tax-free kadumiselt, või siis üleminekuaja kehtestamist kalatööstustele.

Noormägi sõnul rakendab Ukraina Euroopa riikide suhtes 30protsendilist tollimaksu konservidele ja soola-suitsukala puhul kuni neli eurot (62,4 krooni) kilost. ?Tollimaks oleks siis osal kaupadel tunduvalt suurem kauba enda hinnast,? ütles Noormägi. ?Tööstused müüvad 10liitriste ämbritega praegu vürtsiräime Ukrainasse 10?15 krooniga kilost.?

?Tuleme selle küsimuse juurde juba lähiajal pärast Brüsseli messi lõppemist ning esitame vastavatele ministeeriumitele konkreetsed plaanid,? rääkis Noormägi. ?Aastas läheb Ukrainasse toodangut 700 miljoni eest, 20 protsenti sellest kompensatsiooniks pole ju kuigi suur summa, kui vaadata, mida saavad laevafirmad tax-free kadumiselt.?

ASi Hiiu Kalur juhataja Toomas Kõuhkna ütles, et oleks loogiline, kui EL annaks ettevõtetele ka mingeid uusi väljakutseid. ?Üleminekuaja saamine on muidugi palju loota, aga kui ma ei loodaks, siis ma seda äri ei ajaks,? ütles Kõuhkna. ?Väheses koguses kalakonserve mõned ettevõtted ELi juba müüvad.?

Kõuhkna sõnul näeb ta võimalikku uue suunana pärast Eesti liitumist ELiga Venemaad, kellega peaksid kaduma topelttollid. ?Venemaa tuleb muidugi kõne alla vaid siis, kui seal meie toodete hinnad tõusevad,? lisas ta. Eksport Ukrainasse moodustab Hiiu Kaluri koguekspordist 80 protsenti, rahaliselt umbes 300 miljonit krooni aastas.

Viru Kalatööstuse peadirektor Agu Laanemets ütles, et tõenäoliselt vabakaubandusleping Eesti-Ukraina vahel Eesti liitudes ELiga siiski kaob. ?Võimalus lepingu säilitamiseks on minu arvates ainult see, kui Ukraina sõlmib vabakaubandusleppe ELiga,? rääkis Laanemets. ?Lepingu kadudes aga tuleb meil Ukrainas konkureerida samadel tingimustel lätlastega, kelle suhtes on meil praegu eelis. Loomulikult toob lätlastega samal pulgal olemine kahetsuspisarad silma igale eestlasele.?

Laanemets ütles, et tema ettevõte töötab praegu selle nimel, et saada Ukraina turu osakaal müügis alla. Eelmisel aastal andis eksport Ukrainasse ettevõtte käibest 45 protsenti ehk 70 miljonit krooni, selle aasta aprillis oli Ukraina osakaal langenud 40 protsendile käibest. ?Muidugi jääb alati võimalus tootmist vähendada või hakata tootma mingeid uusi tooteid,? ütles Laanemets. ?Riigilt kompensatsiooni saamine oleks õiglane, vaadates laevandusfirmadega toimunut, kuid siiski vähetõenäoline.?