Kunstnik kui nõid

Atraktiivse pealkirjaga näituse eesmärgiks on vaataja jaoks ühendada minevikku ja tänapäeva läbi nõiaga võrdsustatud kunstniku isiku.

?Nõial ja kunstnikul on mitmeid ühisjooni. Näiteks üksildus ja vabadus, vastutus koos võimuambitsiooniga, sisendusjõud, saavutusvajadus ja taju, mis teatud juhul võimaldab muutunud teadvustasandi teket,? räägib näituse kuraator Airi Ligi. ?Mõlema puhul tuleb jutuks ka vaim(sus) ja küsimus, kuidas oma olemust määratleda. Nii on igaühes meist kunstnikku ja nõida, inimene ongi kunstnik ja nõid.? Näituse pealkirja näeb Ligi märgina. ?Nõu pole pelk ese ja anum, see võib olla ka loits,? jätkab ta. ?Nõu-anne seda enam ? vaimu loits meis. Näiteks intellektuaalsuse kainestav piitsaplaks kui äraspidine nõidus.?

Kõrvuti vanavaraga (roosi või ussihammustust raviv vöö, kirjatud noatupp, sirvilauad, ruunikirjaviitelised peremärgid jms), mis laseb aimata müütilise maailma kunagist elujõulisust, eksponeeritakse ka targa ja teadja poolt tehtut, andeka inimese loomisvajadusest sündinut. Näiteks Gunnar Aarma omakäeliselt valmistatud puu- ja metallesemeid, Vigala Sassi suitsualtarit, Osvald Laisaare puuskulptuure ja Jaan Kaplinski pere õuesambaid. Oma koha on leidnud nii trumm kui ka nõia- või ?amaanirüü, valik ravimtaimi ja leotisi, mõned ravikivid ja palju muud. Näitusel on väljas ka antroposoofilised eurütmiakujukesed.

?Jumala arm ja truudus on igal hommikul uus; kui mõõga tõstan, aitan patuse igavesse ellu? ? seisab saksakeelne kiri Tallinna timuka 1525. a valmistatud mõõgal, mida ka külastajaile demonstreeritakse.

Väljapanekut täiendab kaasaegne tarbekunst ja ulatusliku filmiprogrammi abil jõuavad vaatajani teadja-targa portreed, katked erinevatest rituaalidest. Näitusega kaasnevad filmipäevad ja 1. juunil algusega kell 12 toimub seminar. Täpsemat teavet saab tarbekunstimuuseumist tel 641 1927.

Autor: Tiina Kolk