Teerajaja Charles Handy

1997. aastal sai Charles Handyt kuulata Pärnus juhtimiskonverentsil. Tollal Handy esinemist Eestis korraldanud ASi Fontes Konsultatsioonid juht Tõnis Arro meenutab, et Pärnus rääkis Handy teemadel, mis on kirjas tema raamatus ?Tühi vihmamantel? (?The Empty Raincoat Making Sense of Future?. London, 1994). Näiteks sellest, et ühiskonnas valdav efektiivsustaotlus viib selleni, et 60 inimestest töötab kuuskümmend tundi nädalas või rohkemgi, ülejäänutel aga pole midagi teha. Õnnelikum enamus ei saa paraku öelda, et ülejäänud kodanikud nende mure ei oleks. See on üks tänapäeva paradoksidest nagu seegi, et firma tõusteel olles ei taheta seal muudatusi, kuna ei usuta, et need vajalikud oleksid. Kui vajadus nende järele teravalt ilmneb, on aga sageli lootusetult hilja.

Selline mõtteviis paistab olevat omane kogu ühiskonnale. ?Charles Handy on erakordne inimene,? räägib Arro. ?Ma ei teagi, kas ta on mulle rohkem mõjunud oma raamatute või isikuga. Näiteks sellega, kuidas ta rääkis oma elust. Sellest, kuidas ta seisab vastu kiusatusele teenida rohkem, kui ta vajab.? Talle piisab kaheksast hästi makstud loengust ja ühest raamatust aastas, rohkem ta midagi raha pärast ei tee ja Eestisse tuli ta peaaegu et tasuta, lihtsalt huvist.

?Kohtusime ühel konverentsil Prahas. Käisin tal Londonis külas üksikasju kokku leppimas ja mu Inglismaal elavad sõbrad tegid selle peale kadedusest suured silmad. Väikeselt huvitavalt maalt tulnul on mõned privileegid,? mõtles Arro siis. ?Hiljem läksin Handy soovitusel ja eestkostel London Business Schooli õppima, tema aga kirjutas oma Eestis käigu muljetest peatüki uude raamatusse.? Handy oli üks London Business Schooli Sloani juhtimisprogrammi asutajatest. See on Euroopas ainulaadne kogenud juhtide aastane enesetäiendamise programm, mis lõpeb teadusmagistri kraadiga (mitte ärijuhtimise magistriga). Tema organisatsioonikäitumise raamat on tänaseni magistriõpingute raudvara.

Samas ei ole ükski organisatsioon teda kunagi täiel määral ?kodustada? suutnud, õppejõu karjäärist hoolimata pole ta ka ise doktorikraadi vaeva vääriliseks pidanud. Tema raamatud on kindlasti mõjutanud paljusid inimesi nii äris kui ühiskonnas laiemalt. Ta on isekõndija, sõltumatu mõtleja.

Pärnu Konverentside vahendusel Handyt kuulanud ASi Põltsamaa Felix juhatuse esimehele Andres Koernile jäi Handy meelde kui professionaalne esineja, kes oli kohal tund kuni poolteist enne oma esinemise algust, vaatas, kuidas ruum välja näeb, kust inimesed kuulevad jms, meenutab Koern.

Meenutades Handy aastatetagust esinemist, ütleb Koern, et kui inimesel on mõni asi väga selge ja ta on sellega põhjalikult tegelenud, siis võtab ta enesele julguse asju lihtsustada, ta ei püüa teha sellest keerulist teooriat, mida peab lugema paberilt. Lisaks esituslaad, mis sunnib meelde jätma. ?Nende juttudega, ma nimetaks neid nii, mida ta seal esitas, andis ta edasi mitmeid tähtsaid mõtteid muutmisprotsessist.?

Tõnu Mõistus, Viljandi Ettevõtluskeskuse juhataja ütleb, et Handy ?Tühi vihmamantel?, mille ta Pärnu konverentsi järel läbi luges, oli raamat, mis pakkus talle võimaluse vaadata maailma päris uuest vaatenurgast. Töises elus on raamatust saadu aidanud nii mõnigi kord kontsentreerida olulisele olukorras, kus eesmärk ja selleni viivad teed pole väga konkreetselt sõnastatavad.

Handy võlu peitub Mõistuse sõnul selles, et ta ei filosofeeri ühe mõtte üle rohkem, kui on vajalik selle arusaadavalt kuulajani toomiseks, mille tunnistuseks on ka raamatu üsna väike maht. ?Kui keegi suudab mõtte välja öelda nii, et see on kuulajale arusaadav, on see suur väärtus. Kui mõte on väga arusaadav, siis on selleni jõudmiseks tehtud palju tööd,? ütleb Mõistus lugupidavalt. Ettevõtlusala konsultandina jagab ta ka Handy ideid maailmapildist, kus aina enam inimesi on ise enesele tööandja, ideid, mis on kirjas Handy raamatus ?Elevant ja kirp? (?The Elephant and the Flea?, jaanuar 2002).

Charles Handy esineb Hansapanga kevadkonverentsil 7. mail.

Autor: Marit Pukk