Kütusesegajat ähvardab 30miljoniline aktsiis minevikust

Tallinna halduskohus teeb oma otsuse maksuameti ja ASi Premium Oil vahelises vaidluses 17. mail. Siis selgub esimese taolise kohtuasja tulemusena, kas jõusse jääb Tartu maakonna maksuameti ettekirjutus, mille kohaselt tuleks ASil Premium Oil kolme aasta taguse kütuse segamise tõttu maksta riigile toona saamata jäänud aktsiis koos viivistega kokku umbes 30 miljoni krooni ulatuses.

Kuigi on tõenäoline, et üks või teine pool kaebab halduskohtu otsuse edasi, puudutab see paljusid täna tegutsevaid tuntud kütusefirmasid ? Premium Oil polnud kaugeltki ainus, kes aktsiisivabu komponente kütustele lisades riigi sadadest miljonitest loodetud kroonidest ilma jättis.

Komponentide kütusesse segamine muutus Eestis nii ulatuslikuks, et 2000. aasta septembriks, mil komponendid ja lisandid maksustati, oli bensiini sissevedu võrreldes eelmise aasta kaheksa kuuga vähenenud 23, diislikütuse sissevedu aga 52,1. Samal aastal imporditi Eestisse 129 miljonit liitrit aktsiisivabu bensiinilisandeid ja komponente.

Samas on maksuamet sel teemal kohtuvaidluses vaid Premium Oiliga. ?Oleme pretsedendi looja staatuses,? ütles ettevõtte juhataja Jaan Soomets. ?Saan maksuameti seisukohast aru nii, et nad pole tahtnudki mitut sarnast protsessi alustada, kuigi meiega analoogseid kontrollakte tehti mitmele firmale.?

Kohtuvaidluse aluseks olev Tartu maakonna maksuameti ettekirjutus põhineb tõsiasjal, et Premium Oil segas (ja suurel määral ka turustas) 1999. aasta teisel poolel ise üle 6 miljoni kg talvediislikütust ning üle 8 miljoni liitri eri marki bensiine, lisades aktsiisiga maksustatud kütustele 10?50 ulatuses kütuseaktsiisiga maksustamata komponente ja lisandeid, näiteks diislikütusele valgustuspetrooli. Maksuamet käsitleb niisugust segamist tootmisena, sest valmis uus produkt, kütus, mis importimisel kuulub aktsiisiga maksustamisele.

Premium Oili esindaja, advokaadibüroo Mody, Hääl & Partnerid OÜ vandeadvokaat Martti Hääl taotles 2. mail toimunud kohtuistungil Tartumaa maksuameti ettekirjutuse tühistamist, tuues põhjuseks, et 1999. aastal kehtinud kütuseaktsiisi seaduse redaktsioon ei sisaldanud tootmise mõistet. ?1999. aasta kohta käiv haldusakt peaks lähtuma toona kehtinud seadustest, mitte kajastama seisukohti ja tõlgendusi, mida asjale täna anda saab. Riik ei lootnudki toona komponentidelt aktsiisi saada,? lausus ta. ?Õigusriigis peab seadus olema piisavalt selge ja arusaadav, et selle täitmist saaks riik nõuda.?

Hääle sõnul väitis neljast ka kohtu kasutatud eksperdist vähemalt kolm, et kütuse segamise puhul polnud tegemist tootmisega. ?Iga insener-tehniline tegevus ei pea olema veel tootmine,? lausus Hääl.

Maksuametit esindava Aivar Pilve advokaadibüroo vandeadvokaadi Erki Kergandbergi sõnul pole aga asi tootmise mõistes, vaid selles, et nii toona kehtinud kui praegu kehtiva kütuseaktsiisi seaduse alusel on maksumaksja kohustatud tasuma kütuseaktsiisi Eestis toodetud ja realiseeritud mootorikütuselt. ?Asjaolu, et toona kehtinud kütuseaktsiisi seadus ei defineerinud otseselt mõistet ?mootorikütuse tootmine?, ei tähenda, et Eestis toodetud ja müüdud mootorikütus ei kuulunud kütuseaktsiisiga maksustamisele,? sõnas ta.

Vaidlus Premium Oili ja maksuameti vahel on kestnud juba 2000. aasta kevadest ehk ajast, mil maksuamet oma ettekirjutuse tegi. Tänaseks on kunagi üle poole miljardi kroonini ulatunud aastakäibega ja 9 miljoni kroonise aktsiakapitaliga ettevõtte majandustegevus sisuliselt soikunud. Eelmisel aastal oli firma käive veidi üle 50 000 krooni, tänaseks pole firmas töötajaidki.

?Varasemaga ei saa tegevust võrrelda, äritegevusele kohtuvaidlus soodsalt ei mõju,? ütles ettevõtte juht Jaan Soomets, kes praegu arendab juhina ja osanikuna Premium Oiliga samal aadressil asuvat firmat Mark Oil OÜ. Viimane näitab alates aastast 2000 selget kasvutrendi, firma eelmise aasta käive ulatus üle 800 miljoni krooni.

Küsimusele, kas Premium Oilil on üldse nii palju raha, et firmale negatiivse kohtuotsuse korral see ära maksta, vastas Soomets, et kuigi ettekirjutus on tehtud paari miljoni krooni ulatuses, pole firmal vahendeid, et võtta sealt selle tasumiseks koos viivistega välja 30 miljonit. ?See võrduks ju tegevuse lõpetamisega,? sõnas ta.