Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnistusameti järjekord lüheneb

    Tallinna linnakohtu esimees Helve Särgava ütles, et praegu on järjekorrad Tallinna kinnistusametis lubamatult pikad. Tema sõnul on praegu kinnistuskande muutmise järjekord kolm kuud, mõnel juhul pikemgi. Mullu olid järjekorrad suisa 5?7 kuud, sest järsult lisandus Tallinnas korteriomandite seadmisi, mille tingis hulga korteriühistute üheaegne loomine. Kuna korteriomandite seadmisi ning muudest, näiteks ostu-müügitehingutest, tingitud kandemuudatusi menetleti ühes järjekorras, siis seetõttu ülipikad järjekorrad tekkisidki.
    Särgava sõnul on tänaseks loodud kaks eri menetlusjärjekorda, mistõttu ooteaeg on küll lühenenud, ent mitte rahuldavale tasemele. ?Inimesed ei saa praegu kolm kuud mitte midagi teha, näiteks laenu võtta,? ütles Särgava, viidates olukorrale, kus kuni kandemuudatuse tegemiseni ei saa endale kinnisvara ostnud inimene sellega mingeid objekti koormavaid tehinguid teha.
    ?Ideaalis tahame viia kandemuudatuste järjekorrad ühe kuuni, aga kui alustuseks tehakse need ära poolteise või kahe kuuga, oleks ka parem, kui praegu,? lausus ta. Särgava ütles, et kinnistusametisse on planeeritud juurde võtta kinnistussekretäre, kuni nende sügisel tööle asumiseni on muudetud töökorraldust, mille käigus panevad menetluste kiirendamiseks oma õla alla ka kohtuniku abid.
    Justiitsministeeriumi kohtute osakonna notariaadi- ja registrite talituse nõunik Urmas Voolens ütles, et Tallinna kinnistusamet on olnud mitu kuud justiitsministeeriumile probleemiks. ?Tehti pikaajaline teenistusjärelevalve ning järeldus oli, et tööd mitte ei tehtud, vaid see oli valesti korraldatud,? sõnas ta. Voolens ütles, et sügisel lisandub kinnistusametisse kuus kinnistusekretäri, mille tulemusel saab iga menetluse sisulise poolega tegelev kohtuniku abi endale abilise, tänu millele peaks järjekorrad lühenema.
    Kinnisvarafirma Arco Vara Tallinna büroo eramute ja kinnistute grupi juhataja Urmas Tehver ütles, et praegused kolme-neljakuulised ooteajad on ilmselgelt liiga pikad. ?Ostja ei saa enne kande tegemist omanikuks, selle aja jooksul ei saa seada hüpoteeke (laen kinnistu tagatisel) või neid suurendada, arendajad peavad näiteks kruntide jagamisel ootama 3?4 kuud nende lõplikku müüki,? loetles Tehver probleeme. ?Normaalne oleks, kui standardsete ostu-müügi- ja laenutehingute puhul oleks ooteaeg mitte üle ühe kuu,? lisas Tehver.
    Kinnisvaraarendusfirma SRV Kinnisvara juhatuse esimees Alvar Ild tunnistas, et pikad kinnistusametijärjekorrad häirivad ning takistavad firma tööd. ?Meie arvates on praegu materjalide käsitlus liiga pikk ning asjad venivad, nii mõnigi asi jääb suisa tegemata,? lausus Ild. Tema sõnul oli iseäranis kriitiline olukord eelmise aasta lõpus, mil ühe SRV Kinnisvaraga seotud objekti kandemuudatus venis seaduses ettenähtud kolme kuu asemel neli kuud. ?Tegijaid on vähe, tellijaid jälle palju, aga küsimus on ju kinnisvarasse investeerimises, mis peaks kõigile kasulik olema,? lisas Ild.
    Teiste suuremate linnade kinnistusametites väidetavalt järjekordade pikkusega probleeme pole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Pistikhübriidid elektriautode ajastul: on neile üldse veel kohta?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.