Itaalia peaminister Silvio Berlusconi hämmastas tervet Euroopat eduka kapitali amnestia eksperimendiga, kirjutab Vremja Novostei.
Võttes eeskuju keiser Vespasianusest, kes väitis, et 'raha ei haise', kuulutas Berlusconi aasta alguses välja maksuamnestia. Ministrite kabineti otsusega võis ühel või teisel põhjusel riigist välja viidud kapitali kodumaale tagasi tuua 15.maini 2002. Selle päritolu ei huvita kedagi, arveomanik peab ainult maksma 2,5% tagasitoodud rahast vabariigile.
Ametlikel andmetel toodi nii ainuüksi ?veitsist tagasi kuni 30 mld eurot.
Rooma ekspertide hinnangul on sellegipoolest tagasi toodud umbes 10% rahast - peale ?veitsi on kapital rännanud ka Liechtensteini, Luxemburgi, Gibraltari pankadesse, rääkimata juba Bermuuda, Bahama ja Kaimanisaartest. Berlusconi ning Rahvuspank kavatsevad samasuunalist tegevust nüüd jätkata.
Kuidas vaatab sellele aga rahvusvahelise rahapesu vastu võitlev organisatsioon - Pariisis peakorterit omav FATF? Õuduse ja hukkamõistuga, kuid mida ta saab teha ühele Euroopa suuremale riigile.
Samas jälgitakse Itaaliat tähelepanelikult teiste Euroopa riikide pealinnades. Eelkõige just Pariisis. Juhul kui 2 nädala pärast toimuvatel parlamendivalimistel võidab paremtsentristlik blokk, võib Prantsusmaa valitsus minna analoogilistele sammudele.
Berlusconi pole esimene liider, kes püüab taoliste meetoditega kapitali tagasi tuua, kuid seni tegid seda üleminekumajandusega riigid nagu Kasahstan eelmisel aastal, aga mitte 'suure seitsmiku' riigid.
Tulemust võib peaminister lugeda parimaks referendumiks - rahvuslik majandus demonstreeris, et usaldab valitsust.
Vene ajaleht märgib lisaks, et Venemaale investeerimise perspektiividest rääkides on Lääne kommentaatorid ühel meelel: Lääne kapital tuleb massiliselt Venemaale alles pärast seda, kui sinna tuleb tagasi kodumaine kapital.
<#Vremja Novostei=http://www.newstime.ru/2002/89/5/35121.html>