Ka meie loodusega lähedases kontaktis elanud esivanemad teadsid hästi, et pärast varakevadist lehtede kasvuperioodi muutuvad taimede rohelised osad mõnevõrra kibedaks ja vähem tõhusaks. Samal ajal liigub taimede jõud suures osas õite kasvatamisele, mis tervistava toidulisana on jällegi kasutuskõlblikud.
Igaühel, kel aiamaa, tuleb kurja vaeva näha sinna ronivate võililledega. See on rohi, mis on otsustanud oma olemasolust inimesele märku anda. Paraku on võilillelehtede ning -varte maitse vastikuvõitu ja mitut lehte ei õnnestu perenaisel märkamatult päevasupi sisse poetada. Õied on aga mahedamad, neid võib üsna palju lisada salatitesse, taimevõisse, juustudesse või kastmetesse.
Varasematel aegadel on suvine poolaasta olnud piima-aeg, liha siis peaaegu ei söödud. Värsket piima peeti seedimist koormavaks, see hapendati ning eelistati segada teiste toiduainetega. Kama kõrval võib nii valmistada maitsvaid külmsuppe, kasutades laias valikus värskeid lisandeid.
Kollased võililleõied lisavad külmsupile aga lisaks tervislikkusele ka värvirõõmu. Muidugi tuleb jälgida, kust võilille või muud maarohtu korjata, maantee äärest või linnast ei maksaks neid mingil juhul kitkuda.
Suvehõnguse hapupiimasupiga seostub praktiline nõuanne ? niisugust kerget toitu soovitaks pakkuda kallile inimesele, kes on liiga väsinud, et tugevamat einet võtta.
Kerge külmsupp on siin lahendus ? see ei koorma seedimist, on kerge valmis segada ja läheb isegi väsinud kõhtu pingutust nõudmata.
Lühidalt, selle toidu valmistamine tasuks meestel ära õppida, sest õigel hetkel oma naisele valmistades teenite te tulusaid plusspunkte.
Väike soovitus siiski veel ? enne kui soovite sõbratarile külmsuppi pakkuda, tasub igaks juhuks uurida, ega ta võilillede suhtes allergiline ei ole.