Koondamistasu mõju töötusele väike

Kui töötaja töölevõtmise ja koondamisega seotud kulutused oleksid väiksemad, on tööandjad nõus inimest meelsamini tööle võtma, järeldab poliitikauuringute keskus PRAXIS oma uuringus, mis käsitleb tööjõukulu nõudluse mõjutegureid.

Kuid alati nii ei ole, leiab osa tööandjaid. Koondamistasude vähendamine ei pane rohkem tööjõudu värbama, leidis rohkem kui tuhande töötajaga rõivatööstuse Marati juht Rein Lehtmets. ?See on otsitud põhjus, sest koondamistasude väljamaksmist saab vältida tähtajalise töölepinguga,? kommenteeris Lehtmets.

?Inimlikust seisukohast peab jääma töötajale kompensatsioon,? ütles endine Wendre direktor Tõnu Laks, kes sai tööpostilt lahkumise puhul kaheteist kuu palga ulatuses kompensatsiooni, kui tähtajaline leping läbi sai. ?Tööandja ei mõtle töötaja tööle võtmisel koondamisele, pealegi on alati katseaeg, mis kaitseb tööandjat,? ütles Laks.

Koondamistasu vähendamise asemel peaks lühendama hoopis koondamisteate etteütlemise aega, leidis ASi Välk juht Heiki Madisson. ?Kui töötaja teab oma koondamise otsusest, muutub ta töö tegemisel lohakamaks,? ütles Heiki Madisson. Ta lisas, et nelja kuu pikkune etteteatamise aeg on tööandja seisukohalt ebamugav, sest sisuliselt tuleb inimene rakendada tööle, milleks enam vajadust pole.

PRAXISe uuringust tuleb välja, et väiksemate koondamistasude korral võtab tööandja julgemini uue inimese tööle, teades, et majandusliku olukorra kehvemaks muutumise korral ei tule teha töötaja peale suuri kulutusi. Seega, töötuse vähendamisele aitavad PRAXISe hinnangul kaasa töötaja töölevõtmise ning ka koondamistasude vähendamine.

?Selles on oma loogika olemas, aga kui tõsine see loogika on, ei oska hetkel kommenteerida,? rääkis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni EVEA juhatuse esimees Teet Kurss.

PRAXISe uuring annab teada, et koondamiskulude suurusi võrreldes kuulub Eesti arenenud riikide hulka, mis on tuntud oma suhteliselt jäiga tööturu poolest.